HORVAATIA

HORVAATIA VABARIIK

horvaatia

Rahvaarv: 4 489 tuh.

Suunakood: +385

Ajavöönd: GMT +1

Pindala: 56 594 km2

Pealinn: Zagreb

RahaĂŒhik: kuna (HRK)

Liiklus: parempoolne

Riigikeel: horvaadi

Naabrid: Sloveenia, Ungari, Bosnia ja Hertsegoviina, Serbia, Montenegro

Horvaatia on endise idabloki maadest ĂŒks turistide meelispaiku – aastas kĂŒlastab Horvaatiat enam kui 11 miljonit vĂ€listuristi. Enamikke turiste vĂ”luvad Horvaatias kĂ”ige enam imekaunis, paljude lahtede ja saarekestega rannik ning renessaansiajastu pĂ€randiga linnad. Ajakiri „National Geographic“ nimetas Horvaatia 2006.a. Ă”igustatult „aasta reisisihiks“.

KĂŒllalt vĂ€ikese pindala ja rahvaarvuga Horvaatiast kuulub UNESCO maailmapĂ€randi nimekirja 1 loodusobjekt (Plitvice JĂ€rvede Rahvuspark) ja kuus kultuuriobjekti (Eufrazijeva basiilika episkoopiline kompleks Porečis, Trogiri ajalooline linn, Spliti ajalooline kompleks koos Diocletanuse (Dioklecijanova) paleega, Dubrovniki vanalinn, Stari Gradi tasandik Hvari saarel, PĂŒha Jakobi katedraal Ć ibenikis). Veel 16 objekti on paigutatud ootenimekirja. Lisaks maailmapĂ€randi nimistule on Horvaatias veel lugematul arvul huvitavat, nt arhitektuuri vallas VaraĆŸdin’i linn (eriti selle barokkpaleed), hulk keskaegseid kindlusi, maailma ĂŒks kĂ”ige paremini sĂ€ilinud amfiteater Pulas, Vana-Rooma aegsed villad jne.

Horvaatia on ka ideaalne paik vĂ€ga mitmekesise aktiivse puhkuse jaoks. Sealsetes mĂ€gedes asub mitmeid rahvusvaheliselt populaarseid suusakuurorte ning sealsed mĂ€giteed on jĂ€rjest populaarsemad mĂ€giratturite seas; Aadria meri on aga sobiv mitte ĂŒksnes ujumiseks, vaid ka paadi vĂ”i jahiga sĂ”itmiseks, snorgeldamiseks, surfamiseks jne.

ASUKOHT JA KLIIMA

Horvaatia asub LĂ”una-Euroopas, 42. ja 47. pĂ”hjalaiuse vahel. Enam kui pool Horvaatiast asub merepinnast madalamal kui 200 m kĂ”rgusel. Samas on riigi kĂ”rgeim mĂ€etipp merepinnast enam kui 1800 m kĂ”rgusel. Horvaatial on vĂ€ga pikk rannajoon – riigi mandriosal on see peaaegu 1800 km ning maa enam kui 1200-l saarel ja laiul on see ĂŒle 4000 km pikk.

Enamuses Horvaatias on mÔÔdukalt soe ja niiske kontinentaalne kliima. Kuu keskmised temperatuurid on -3°C (jaanuaris) ja 18°C (juulis vahel). Maa kĂ”ige kĂŒlmemad piirkonnad on keskosas mĂ€gedes, kus kĂ”rgemal kui 1200 m merepinnast on enamus aastast lumine. KĂ”ige soojema kliimaga alad Horvaatias asuvad Aadria mere ÀÀres – seal on mĂ”nel pool Vahemereline kliima, kuid suvesoojust jahutab meri. Horvaatia ÀÀrmuslikud temperatuurid on mÔÔdetud sisemaal – madalaim on see olnud veebruaris 1919.a. (-35,5°C) ja kĂ”rgeim juulis 1950.a. (42,4°C).

Horvaatia pealinna piirkonnas on pĂ€evased keskmised temperatuurid detsembrist veebruarini 3°C ja 6°C vahel, aprillis ja oktoobris 16°C ning juunist augustini 25°C – 27°C. Öised keskmised temperatuurid on detsembrist veebruarini -2°C ja -4°C vahel ning juunist augustini 12°C ja 15°C vahel. Aastas sajab seal keskmiselt 850 mm. KĂ”ige enam (100 mm) sajab juunis. KĂ”ige vĂ€hem (40 mm) sajab veebruaris. Aprillist detsembri9ni sajab igal kuul enam kui 60 mm.

Enamasti kĂŒlastatakse Horvaatiat aprillist septembrini. KĂ”ige kallimad kuud on juuli ja august, mil on turismi kĂ”rghooaeg. KĂ”ige parem kĂŒlastusaeg on september, mil meri on veel soe ning rahvast tĂ€nu lĂ”ppenud koolivaheajale ja puhkuste hooajale vĂ€hem.

TASUB TEADA

VÀljaspool asulaid ja turismipiirkondi, eriti Ida-Slavoonias ja endises Krajinas, vÔib leiduda veel maamiine. Pöörake tÀhelepanu vastavale tÀhistusele. Kasutage ametlikke ja tÀhistatud matkaradu.

Politsei vÔib tÀnaval kontrollida dokumente ning omab Ôigust dokumentideta isiku tema tuvastamiseni kinni pidada. Kandke domumenti endaga kaasas. Passi kaotamise korral tuleb sellest teatada kohalikule politseile.

Narkootiliste ainete omamine, tarvitamine, levitamine jne on kriminaalkorras karistatav.

VÀÀrisasju, raha ja dokumente ei tohiks mingil juhul valveta jÀtta, eriti hoolikas tasub olla rahvarohketes turismipiirkondades, raudteejaamades ja rongides, iseÀranis öösiti.

POREC

Poreč ehk Parenzo on ligi 17 000 elanikuga ja 2000 aasta pikkuse ajalooga linn, mille lĂ€histel paiknev kuurort on suvekuudel ĂŒks populaarsemaid Horvaatias. Siinsetele rannikualadel laiuvad heatasemelised puhkekeskused, neist suurim on Zelena Laguna.

Poreči kompaktne vanalinn pakub oma varjulistel tĂ€navatel suurepĂ€rase vĂ”imaluse sooritada sisseoste lugematutes vĂ€ikestes poodides ja butiikides, lĂ”unatada ja lihtsalt nautida kunagise Rooma linna peatĂ€nava – Decumanuse – vilgast elu. Õhtuti toimub romantilise vanalinna tĂ€navakohvikutes arvukalt nauditavaid kontserte jm ĂŒritusi. Poreči vaieldamatult kuulsaim vaatamisvÀÀrsus on 6.saj. pĂ€rit Euphrasiuse basiilika, mis on kantud ka UNESCO maailmapĂ€randite nimekirja. KĂŒlastada soovitame veel piiskopipaleed, kus on vĂ€ljapanek antiikskulptuuridest, religioossetest maalidest ja palju muud huvitavat. Samuti tasub kĂ€ia Marafori vĂ€ljakul, kus kunagi asus rooma foorum.

Plava Laguna ja Zelena Laguna on aktiivse puhkuse sĂ”pradele ideaalsed kohad, siin on vĂ”imalik mĂ€ngida tennist, tegeleda veespordiga, matkata ja soovi korral rentida jalgrattaid. Korraldatakse ka ratsaretki looduslikult kaunitesse paikadesse. Sukeldumishuvilised saavad nautida Aadria merealuseid vĂ”lusid ja eriti pĂ”nevaks teeb selle piirkonna vĂ”imalus nĂ€ha vetesĂŒgavuses II MaailmasĂ”ja kĂ€igus uppunud briti laevavrakki.

Ekskursioonid

Veneetsia- LĂ€heme hommikul sadamast laeva peale ning randume paari tunni pĂ€rast Veneetsias. SissesĂ”it Veneetsiasse on tĂ”eliselt muljetavaldav elamus – ĂŒmberringi vĂ€ikesed saarekesed, majesteetlikud kirikud ning elegantsed linnamajad. Veneetsias saab igaĂŒks aega oma Ă€ranĂ€gemise jĂ€rgi veeta: tutvuda vaatamisvÀÀrsustega, jalutada vanalinna kitsatel tĂ€navatel, istuda kohvikus ja teha sisseoste. JĂ”uab minna ka romantilisele gondlisĂ”idule vĂ”i sĂ”ita veetaksoga mööda kanaleid (lisatasu eest). KĂŒlastame koos kuulsat Verterie klaasitöökoda, kus valmivad Ă”hukesed Murano klaasist tooted. Laev Veneetsia sadamast tagasi Horvaatiasse vĂ€ljub u kell 17:00.

Istra pĂ€rlid- Teekond viib meid lĂ€bi maaliliste viinamarjavĂ€ljade ja Ă”lipuuistanduste, punakat karva tasandike ning rohelusse uppuvate orgude ja lĂ€bi vĂ€ikeste tagasihoidlike kĂŒlade. Teeme peatuse vĂ€ikeses Groznjani linnas ja sealt edasi suundume juba Livadesse, kus maitseme trĂŒfleid. Edasi kĂŒlastame Motovuni. LĂ”petuseks Istra piirkonna pĂ€rl, ajalooline Pula – siinne imposantne Rooma amfiteater on kogu maailmas suuruselt kuues. Lisaks teatrile leiame Pulast Augustinuse templi, antiiksed linnamĂŒĂŒrid, Kuldse VĂ€rava jpm. LĂ”unatame Pazinis, joogid lisatasu eest.

Kalapiknik- See on pĂ€ev tĂ€is pĂ€ikest ja kauneid merevaateid. SĂ”idame Rovinj ja Vrsari, kus meil on jÀÀb vaba aega omal kĂ€el ringi vaatamiseks. Imetleme panoraamvaateid Lim’i kanalist (kohalik fjord). LĂ”unasöögiks naudime kala- vĂ”i liharooga.

PULA

65 000 elanikuga Pula on Istra poolsaare suurim linn ja administratiivkeskus. Tegelikult kuulub Pula kogu Horvaatia suurimate linnade hulka, kuid vaatamata sellel on sÀilitanud sÔbraliku vÀikelinna atmosfÀÀri.

 

Antiikajal Polensiumi nime kandnud Pulas on tÀnini sÀilinud hulgaliselt Rooma arhitektuurimÀlestisi. Linna suurimaks ja imposantseimaks vaatamisvÀÀrsuseks peetakse 1.saj. rajatud Rooma amfiteatrit, mis oma hiilgeaegadel mahutas ligi 20 000 pealtvaatajat. HÀstisÀilinud teatrihoone ilmestab kogu linnapilti. Siin leiab aset iga-aastane Pula filmifestival ning suviti toimub siin nii kaasaegse kui ka klassikalise muusika kontserte ja festivale.

Pula on tuntuimad rannad paiknevad Verudela poolsaarel, rahvarohke on ka Hawaii Beach. Neile, kes soovivad rahulikumat omaette olemist, sobib kindlasti 10 km linnast eemale jÀÀv Rt Kamenjak. Sellel asustamata neemel saab nautida imelist loodust, nÀha metsikuid orhideesid, viljapuid, mitmesuguseid ravimtaimi. Ligi 30km pikkusel rannaribal leidub ujumiseks ja pÀevitamiseks arvukalt lahesoppe, kus saab nautida lummavaid vaateid Cresi saarele ja Velebiti rohelistele nÔlvadele.

ROVINJ

ROVINJ -itaaliapĂ€raselt Rovigno- on rannapiirkonna vaieldamatu pĂ€rl. Kuigi suvekuudel ĂŒle rahvastatud, on see linn sĂ€ilitanud tĂ”elise vahemerehĂ”ngulise sadamalinna ilme. Nii nagu sadu aastaid tagasi, lĂ€hevad igal varahommikul kalapaadid merele ja naasevad saadetuna kajakate lĂ€bilĂ”ikavast kisast vĂ€rskete mereandidega. KalaĂ”nne paluvad kohalikud St Euphemia katedraalis, mille vĂ”imas 60 m kĂ”rgune kellatorn paistab juba kaugele merele.

Lastele on tĂ”mbenumbriks akvaarium, kus vĂ”ib nĂ€ha head kollektsiooni Aadria mere faunast ja floorast. Linnakeskusest u 2 km kaugusel on mini-Horvaatia teemapark, kus miniatuurses vormis on kujutatud kuulsamaid ehitisi, monumente ja linnu. Samas paikneb ka vĂ€ike loomaaed. Kui linnamelust on kĂŒll saanud, siis soovitame jalutada piki veepiiri keskusest vĂ€lja, lĂ”una suunas. U 1,5 km pĂ€rast jĂ”uate kaunisse lÔÔgastavasse 19.sajandil rajatud Zlatni Rt parki, kus saab kĂŒpresside ja mĂ€ndide varju mĂ”nuleda.

UMAG

Porečist pĂ”hja poole jÀÀvat Umagit on ajalooliselt mainitud juba 7.saj. Kummalisel kombel anti aga linna staatus ( grad ) talle alles 1997.a. Ammustel aegadel nimetati Umagi „vĂ€ravaks Euroopasse” ja tĂ€nu soodsale geograafilisele asukohale rajasid siia oma suveresidentsi ka mitmed Rooma ĂŒlikud.

TĂ€napĂ€eval elab siin ĂŒle 7000 elaniku ja tegemist on Horvaatia ilmselt kĂ”ige rahvusrohekma linnaga – peale etniliste horvaatide elavad siin veel itaallased, serblased, sloveenid, bosnialased ja albaanlased. Umag asub 40 km kaugusel Triestest, 150 km kaugusel Ljubljanast ja Veneetsiast lahtutab teda vaid 50 meremiili – seega on siit mugav avastama minna ka Horvaatia naaberriike.