RELIGIOON

Valdav osa korfulasi on kreeka õigeusku, mis on omakorda ka Kreeka ametlik religioon. Siiski leidub saarel katoliiklasi (umbes 4%), kes on lojaalseks jäänud oma traditsioonilistele perejuurtele. Viimatimainitute hulgas on enamasti just neid inimesi, kes kunagi on saarele emigreerunud Maltalt, Itaaliast ja Inglismaalt. Katoliiklus, mille initsiaatoriks oli Anjou Charles, jõudis saarele 1310.a. Selle ettevõtmise tulemina, mis leidis aset mitmete sajandite eest, on religioon saarel säilinud. Tänapäevane katoliiklik kogukond koosneb umbes 3500-st inimesest (enamjaolt Malta päritoluga), kes elavad peamiselt pealinnas ja harmoonilises koosluses õigeusklikega. Kuni 1923. aastani tähistasid kaks eriusulist kogukonda lihavõtteid koos, kuid ajal, mis kasutusele võeti Gregoriuse kalender erinevate kogukondade pühadekuupäevad enam ei ühtinud. 1964.a. tegi katoliiklik peapiiskop avalduse, milles ta palus, et Korful lubataks nii katoliiklastel kui ka õigeusklikel lihavõtteid koos pühitseda (vältimaks võimalikke perekondlikke dispuute). Paavst rahuldas piiskopi palve ja järgneva 2-3 aasta jooksul võeti sama otsus vastu ka teistes Kreeka katoliiklikes kogukondades.
Korful on ka mõned üksikud protestantlikud, judaismi ja anglikaani kirikud.