KEEL JA RAHVAS
KEEL
Kreeka keel on tõenäoliselt vanim keel Euroopas, millel on 4000-aastane suuline ja 3000-aastane kirjalik ajalugu. Tänapäeval moodustab kreeka keel suure osa indoeuroopa keelte tähestikust ja ka valdava osa teaduslikust sõnavarast.
Kreeklased tunnevad oma keele üle suurt uhkust, kuid samas mõistavad, et mitte-kreeklaste jaoks on nende keel üsna keeruline. Kreeklane on äärmiselt tänulik, kui mitte-kreeklane talle kreeka keeles läheneb, kasvõi elementaarse tervituse või tänusõnaga. Alljärgnevalt on antud põgus ülevaade kreeka alfabeedist ja mõningaist sõnadest-väjenditest, millest meeldejäänut võiksite kreeklastega suheldes julgesti kasutada.
Kreeka alfabeet:
|
Α |
α |
alfa |
|
Β |
β |
vita |
|
Γ |
γ |
gamma |
|
Δ |
δ |
delta |
|
Ε |
ε |
epsilon |
|
Ζ |
ζ |
zita |
|
Η |
η |
ita |
|
Θ |
θ |
theta |
|
Ι |
ι |
yiota |
|
Κ |
κ |
kappa |
|
Λ |
λ |
lamda |
|
Μ |
μ |
mi |
|
Ν |
ν |
ni |
|
Ξ |
ξ |
ksi |
|
Ο |
ο |
omicron |
|
Π |
π |
pi |
|
Ρ |
ρ |
ro |
|
Σ |
σ |
sigma |
|
Τ |
τ |
taf |
|
Υ |
υ |
ipsilon |
|
Φ |
φ |
fi |
|
Χ |
χ |
hi |
|
Ψ |
ψ |
psi |
|
Ω |
ω |
omega |
Kreekakeelseid sõnu ja väljendeid (keskmisse tulpa on lisatud hääldus):
|
ΝΑΙ |
Nih |
Jah |
|
ΟΧΙ |
O-hi |
Ei |
|
KAΛHMEΡA |
Kal-i-me-ra |
Tere hommikust |
|
KAΛHΣΠEΡA |
Kal-i-spe-ra |
Tere õhtust |
|
KAΛHNΥΧTA |
Kal-i-nih-ta |
Head ööd |
|
ΠAΡAKAΛΩ |
Par-a-ka-lo |
Palun |
|
EΥΧAΡIΣTΩ |
Ef-har-is-to |
Tänan |
|
ΚΑΛΑ |
Ka-la |
Hästi/hea |
|
ΣΥΓΝΩΜΗ |
Sig-no-mi |
Vabandage |
|
ΕΝΤΑΞΕΙ |
En-daxi |
OK |
|
ΔΕΝ ΚΑΤΑΛΑΒΑΙΝΩ |
Ten ka-ta-la-veh-no |
Ma ei saa aru |
|
ΜΙΛΑΤΕ ΑΓΓΛΙΚΑ |
Mi-la-te an-gli-ka? |
Kas te räägite inglise keelt? |
|
ΘΕΛΩ ΝΑ ΠΑΩ |
Thel-o na pao... |
Ma tahan minna... |
|
ΠΟΣΟ ΚΑΝΕΙ |
Po-so ka-ni? |
Kui palju see maksab? |
|
ΤΟ ΛΟΓΟΡΙΑΣΜΟ |
To lo-gar-i-as-mo |
Arve |
|
ΠΟΣΟ ΜΑΚΡΙΑ ΕΙΝΑΙ |
Po-so mak-ria iin-eh... |
Kui kaugel on... |
|
ΠΟΥ ΕΙΝΑΙ |
Poo iin-eh...? |
Kus on...? |
|
ΓΕΙΑ ΣΑΣ |
J-a-sas |
Tere ja head-aega |
RAHVAS
Korfu rahvaarv on umbes 120 000, kellest umbes 40 000 elab saare pealinnas (samuti kannab nime Korfu). Korfulased on soojad ja sõbralikud inimesed, kelle riigikeel on kreeka keel, kuid turismipiirkondades räägitakse ka inglise, saksa jm keeli. Kuna korfulased hindavad väga oma traditsioone ja ajalugu, siis peetakse neid tihtipeale ebausklikeks inimesteks. Siinkohal on mõistlik välja tuua mõningad näited: korfulaste jaoks on teisipäev ebaõnne-päev, sest just sel päeval langes Bütsantsi impeerium Ottomani võimu alla. Samuti usuvad korfulased kurja silma needusesse, mille põhjuseks on kadedus ja mille tulemina saadab kadestatavat ebaõnn kõigis tema ettevõtmistes. Seetõttu kannavad paljud kohalikud sinist helmest, mis sümboliseerib head silma peletamaks eemale kurjust. Samuti tähistavad korfulased harva oma sünnipäeva, seevastu on ülimalt populaarne nimepäeva tähistamine. See traditsioon tuleneb Kreeka õigeusust, mille kohaselt ristitakse lapsed vaid nende nimedega, mis on kiriku poolt aktsepteeritavad. See selgitab pühakute järgi pandud nimesid. Samuti on igal nimel oma päev, mis baseerub konkreetse pühaku surmapäeval.
Kohalikele on omane lahkus ja soojus, millega nad külalisi tervitavad. Siiski oleks hea meeles pidada järgmist: kui kohalik kutsub Teid endale külla, näiteks õhtust sööma, siis ärge mitte kunagi pakkuge talle selle eest tänutäheks raha, ükskõik kui vaene Teie kostitaja ka poleks. See on kohalikule äärmiselt solvav ja nemad nn almust vastu ei võta. Hoopis vastuvõetavam ja isegi teretulnud on kingituste tegemine, kas siis tervele perekonnale või lastele. Olles juba oma uue kohaliku sõbra või tuttava juures külas, siis ärge mitte kunagi jooge veiniklaasi täiesti põhjani. Jättes klaasipõhja veidi veini on märguanne, et Te oleksite tänulik, kui klaasi veelkord täidetaks. Tühi klaas on märguanne veinijoomise lõpetamisest. Kui kohalik perepea palub Teil veini valada, siis tehke seda rõõmuga, kuid mitte kunagi rohkem kui pool klaasi korraga. Te võite ka märgata kreeklaste toiduaegade kummalisust, näiteks: hommikusöögist eriti ei hoolita ja tass kohvi on enamjuhul see, mis päeva lõunasse aitab venitada. Lõunasöögiks on samuti üldjuhul midagi kerget ja see toimub umbes kella 13.00 paiku. Mis siis on see, mis kohalikel ei lase nälga tekitada? Korralik ja rikkalik õhtusöök, mis saab alguse kella 21.00 või isegi kella 22.00 paiku. See on aeg, mil pere istub laua taha ja peab maha küllusliku õhtusöögi - tihtipeale tekitab see poolel järgmisestki päevast täiskõhutunnet. Siiski ei tasu muretseda, et peate puhkusel olles oma harjumuspärast õhtusöögiaega tunduvalt hilisema peale muutma, sest söögikohti on rohkesti ja kohalikud tavernid on avatud
alates kella 18.00-st. Täiesti elementaarne on meeles pidada seda, et olles teisel maal, on igati normaalne arvestada kohalikke tavasid ja olla austusväärne saareelanike suhtes. Minnes kirikusse või mõnda muusse uskliku taustaga kohta, peaksid meestel olema jalas pikad püksid ja naisterahval pikad varrukad. Sobimatu on sellisel puhul kanda miniseelikut või muid liigselt ihu paljastavaid riietusesemeid. Mis puutub nn paljastavasse (nudistide jaoks) päevitamisse, siis selleks on mõeldud spetsiaalsed rannaosad, mis on üldrannast eraldatud ega riiva sel juhul ka kellegi tundeid ega tõekspidamisi. Topless päevitamine on suvel võrdlemisi tavaline ja trahvi selle eest ei saa, kuid mõnede kohalike jaoks võib see olla solvav.