KOHALIK KÖÖK

Korfu köögile on omane Vahemeremaade maitsete rikkus. Toidud pole liiga vürtsikad ega kindlasti mitte ka maitsetud. Traditsioonilistes roogades kasutatakse rohkesti saare kohalikke ande, näiteks: oliive, tomateid, sidruneid, juurvilju ja kala. Rahvuslikes toitudes on ilmselgelt palju ajaloolisi mõjutusi, mis muudab Korfu köögi ülejäänud Kreekast tunduvalt erinevamaks. Restoranis või kohvikus menüüd lehitsedes on lausa põnev nuputada, kes või milline mineviku sündmus teatud rooga sellele kaunile saarele kunagi tutvustas. Kuna Korfu oli Veneetsia võimu all täpselt 411 aastat, 11 kuud ja 11 päeva, siis vastavaid mõjutusi kajastab ka kohalik köök. Samas aga on, näiteks inglased, saarele toonud kartulipudru ja ingveriõlu (vahune karastusjook ingveriga). Lambaliha kasutatakse lihatoodetest Korfu köögis kõige enam, kuid samas pole kala roll kohalikes roogades vähemtähtsam. Viimast valmistatakse nn täies koosseisus, see tähendab, et koos pea ja sabaga. Korfulased armastavad ka juustu, eriti just pehmet kitsejuustu (fetat), mida kasutatakse salatites, lihatoitudes, leivamäärdena ja isegi viinamarjalehtedes grillituna. Kefalotiri juust on samuti populaarne, mis on armastatud juustu kõvem variant ja sobilik riivimiseks ning on parmesani juustu asendaja.

Tänapäevane Korfu on minevikust ka söögitegemises märksa erinevam, sest paljud toidud on muutunud kergemaks ja tervislikumaks. Roogasid on kohandatud turistide soovidele ja harjumustele ning ka söögikohtade hulgas esineb kaasaegsust. Nii mõnigi vana tavern ja "frittolini" (kunagised väikesed poekesed, kus müüdi praetud kala ja muid mereande) on asendunud moodsa restorani, kohviku või kiirtoidukohaga. Kosmopoliitsete söögikohtade hulgas leidub erinevate maade ja maailmajagude rahvuslikke restorane, näiteks: mehhiko, prantsuse, hiina ja saarel eriti levinud (ilmselgete mineviku mõjutuste tulemina) itaalia köök. Õnneks pole kaasaegsus kõike vana ja autentset röövinud, sest linna kitsastel kõrvaltänavatel on siiski säilinud mõningad traditsioonilised tavernid, kus saab nautida kohalikke roogi ja täiustada neid kohaliku veiniga. Mereäärsetes külades võib veel kohata kohaliku kaluri tarverni, kus mereannid on värsked ja söögikoha atmosfäär soe ning kutsuv. Hea meel on ka tõdeda, et paljudes söögitegemistavades on säilinud traditsioon, mille kohaselt pannakse kõik rooga kuuluvad toiduained korraga ühte potti ning lastakse sel siis keeda väikesel tulel terve päeva. Korfulased pole raatsinud loobuda ka roogade originaalnimetustest. Tasub mainida ka "savourat", sest see on tänapäevalgi laialdaselt kasutatud söögitegemise ja -säilitamise meetod, mille puhul kala ja juurvilju leotatakse äädika, õli, soola, rosmariini ja kappari

marinaadis. See pidavat andma toidule hea maitse ja hoidma seda ka kauem värskena! Pidupäeviti serveeritakse korfulaste kodudes traditsioonilist toitu, millest võiks välja tuua järgnevad: pühak Spiridoni (Agios Spiridonas) õhtusöögil süüakse sõõrikuid, lapse sünni puhul müntkooke, jõuludel "muna ja sidruni suppi" ja neitsi Maarja päeval kukeliha pastizzadat.

Alljärgnevalt tutvustame tuntumaid Korfu rahvustoite:

Sofrito: viilutatud vasikafilee, mis valmistatakse väikesel tulel äädika, peterselli, küüslaugu ja majoraaniga. Lisandiks pakutakse toidu kõrvale röstitud kartuleid või riisi. Seda peetakse tuntumaiks kohalikuks roaks.

Pastizzada: pasta-ja liharoog, mida maitsestatakse küüslaugu, kaneeli ja sibulaga. Liha valmistatakse tomatikastmes ja serveeritakse koos pastaga. Lihast kasutatakse enamasti loomaliha, aga ka kana-ja kukeliha. Pastizzadat valmistatakse aeg-ajalt ka mereandidest- kaheksajalast ja homaarist. Mujal Kreekas võib roog kanda teistsugust nime, kui lihana on kasutatud kukke.

Bourdeto: piprane kalahautis. Toidu nimetus tuleneb itaaliakeelsest sõnast "brodeto", mis tähendab puljongit. Selle roa näol on tegu kalaga, mis valmistatakse tomatikastmes ja maitsestatakse küüslaugu, sibula ja terava pipraga. Selles toidus kasutatakse kõige enam kala, mis kannab "skorpioni" nime. Eelmainitud kala on punast värvi, kuid liha on valge. Sellel kalal on palju luid ja mürgiseid astlaid, millele nimi ka viitab. Tegu on võrdlemisi kallihinnalise kalaga, mistõttu kasutatakse roa valmistamisel ka odavamaid alternatiive.

Bianco: valge küüslaugune kalahautis. Toidu valmistamisel kasutatakse kõige enam turska. Valge kaste sisaldab endas küüslauku, õli ja sidrunimahla. Serveeritakse koos keedukartulitega.
Maiusena võiks Korful proovida kohaliku köögi kahte tuntuimat hõrgutist: Tzaletiat (maisitaignast ja rosinatest valmistatud väikesed pannkoogitaolised koogikesed, mida on praetud oliivõlis) ja/või Mandolatot 

( pildil: mõnus suupiste, mille koostisosadesse kuuluvad mesi ja mandlid).

KOHALIK JOOK
Kreeklased armastavad mitte ainult maitsvat sööki, vaid ka head jooki. Kui juba puhkusel olla ja kõike kohalikku nautida, siis miks mitte lõpetada mõnus eine hea joogiga.

Testimist väärivad järgmised kohalikud joogid:

Metaxa brändi: see on jook, mis on tuntust kogunud üle kogu maailma - seda tänu oma kvaliteedile, värvusele ja maitsele. Metaxa brändi loojaks peetakse siidikaupmeest Spyros Metaxast 1888.a. Kasutades joogi valmistamisel kohalikke viinamarju (3 erinevat sorti), millesse ta segas vana muskaati ja salajast taimemikstuuri, lasi ta valmistatud segul laagerduda käsitsivalmistatud vaatides. Kui Metaxat serveerida suures brändiklaasis ja lasta sel läbi klaasi peopesast soojeneda, siis brändi aroom on tõeliselt joovastav kogemus. Metaxa on jagatud kategooriatesse tärni järgi: 3 tärni, 5 tärni, 7 tärni ja 12 tärni. Iga tärn märgistab aastaarvu, kui kaua brändil on lastud tammepuidust vaadis laagerduda.

Kohalik vein: on tõendeid selle kohta, et Kreeka veini on toodetud alates 4000 a. e.Kr. Veiniga kaubeldi ning sellega ei koonerdatud ka suurtel pidustustel. Veini hoiti, kääritati ja transporditi keraamilistes anumates, mida nimetati amphoraeks. Neile spetsiaalsetele anumatele pandi peale sedel, kuhu oli märgitud aasta ja toodangu piirkond (vägagi sarnaselt sellele, mida tänapäevalgi pudelitele märgitakse). Nagu prantsuse veinidega tänapäeval, siis kreeklased on alati pidanud oma veine maailma parimateks. Korfulased armastavad oma veine, eriti neid, mis on toodetud kohalike külade viinamarjaistandustes. Valdav osa veinist on toodetud täiesti ökoloogiliselt, ilma igasuguste säilitusainete ja lisanditeta. Siin on tavaks serveerida veini kilo (võrdne liitriga) kaupa ja seda metallkruusis. Maitsetel ja standarditel on suur vahe ning kõik sõltub individuaalselt veinist, east, tootmisviisist jne.

Kreeka õlu: hele õlu (lageri-stiilis), mida serveeritakse ülikülmana!

Retsina: valge vein, mis on maitsestatud männivaiguga. Suurepärane kombineerituna kreeka rahvuslike roogadega ja külmalt serveerituna.

Ouzo: kui Teile aniisi maitse on vastuvõtmatu, siis ärge seda jooki proovige. See on läbipaistev kange alkohoolne jook, mis on valmistatud viinamarjavartest ja maitsestatud aniisiseemnetega. Ouzot juuakse vee ja jääga. Vee lisamine muudab joogi piimjat värvi, kuid vee kogus sõltub juba igast inimesest individuaalselt, seetõttu serveeritaksegi alati vesi eraldi. Ideaalne on joogi kõrvale võtta nn mezesid ehk siis suupisteid: oliive, feta juustu, kohalikku vorsti või ka grillitud kaheksajalga. Suupisted aitavad joogi kangust veidi tolerantsemaks muuta, mille tulemusena võite süües ja juues tundide kaupa õhtut nautida. See pole lihtsalt jook, vaid kreeklaste eluviis!

Kreeka kohv: kohv on võrdlemisi kange ja serveeritakse tillukeses tassis. Kohvitellimuse esitamisel on mõistlik kindlasti teenindajat informeerida soovitud suhkrukogusest: sketo-üldse mitte; metrio-üks suhkur; glyko-kaks suhkrutükki. Ärge jooge tassi põhja jäänud kohvipaksu-see ei kuulu kohvielamuse juurde!

Frappe: jääkülm vahune kohv, mis on heaks alternatiiviks kuumale kohvile soojal suvehommikul. Pidavat ka efektiivne pohmelliravim olema!

Koum-quat: tõeline Korfu "firmamärk"! Kumkvaat on väike tsitruseline (kasvab Korful, aga algselt pärit Jaapanist ja Hiinast), mille pressimise ja destilleerimise tulemusena valmistatakse imehead likööri. Joogil on apelsinimaitse ja mekib magusalt. Serveeritakse jääga.

Ingveriõlu: jook on valmistatud ingveripulbrist, suhkrust ja sidrunimahlast. Brittide poolt Korfu saarele toodud, kuid nüüd äärmiselt populaarne jook nii kohalike kui ka turistide hulgas.