Egiptus

Pindala. 1 001 450 km².

Pealinn. Kairo (17 mln elanikku).

Geograafiline asend. Egiptus on kolme maailmajao – Aafrika, Aasia ja Euroopa looduslik ristumiskoht. Suurem osa riigist asub Põhja Aafrikas, moodustades koos Sinai Poolsaarega maakitsuse Lääne Aasiaga. Riigi põhjakallast uhub Vahemeri, idarannikut ääristab koos Punase merega Iisrael, lõunas piirneb Egiptus Sudaaniga, läänes Liibüaga. Niiluse jõest idapoole jääb Araabia kõrb, läände aga Liibüa kõrb, mis hõlmab kaks kolmandikku riigi territooriumist.

Kliima. Egiptuses valitseb troopiline mandrikliima. Ilmad on siin kuivad ja kuumad. Päikeselisi päevi on Egiptuses enam kui kuskil mujal maailmas. Talvel on siin sooja 13–21°C. Punase mere rannikul on keskmine õhutemperatuur juunist augustini 35–38°C, novembrist märtsini püsib õhusoojus aga 23–27°C ringis. Öösel on õhutemperatuur harilikult 10°C madalam kui päeval. Mõnikord langeb öine õhutemperatuur Kairos ja Vahemere rannikul 8°C-ni. Kõrbe õhusoojust iseloomustab veel suurem kõikumine – päeval on siin talumatu palavus, öösel aga krõbe külm. Kõige enam sademeid on Aleksandrias – ligikaudu 19 cm aastas. Seevastu lõuna pool Assuani kandis on viie aasta keskmine sademete hulk ligikaudu 10 mm. Khargas (Liibüa kõrbes) on aga ette tulnud ka seda, et 17 aasta jooksul ei ole sadanud piiskagi.

Rahvastik. Egiptuses elab 81,713 miljonit inimest (2008. a juuli). Koguni 90% rahvastikust elab Niiluse delta ja jõe oru ümber. Asustustihedus on siin 1900 inimest km² kohta. Kogu ülejäänud territoorium on aga kuiva kliima ja veenappuse tõttu peaaegu inimtühi.

99% on egiptlased, 0,3% - nuubialased, 0,7% - kreeklased.

Keel. Egiptuse riigikeel on araabia keel. Kõnekeel erineb siin märgatavalt klassikalisest araabia keelest. Rannikukuurortides kohtab sageli inglise, itaalia, prantsuse, saksa ja vene keele kõnelejaid.

Religioon. Riigi valdav usund on islam – ligikaudu 90% egiptlastest on moslemid. Ülejäänutest moodustavad enamiku kristlased.

Riigikord. 1971. a konstitutsiooni järgi on Egiptus vabariik. Riigipea on Egiptuses kuueks aastaks valitav president. Presidendi kandidatuuri seab üles Rahvakogu. Selle peab rahvas referendumiga kinnitama. Egiptuse president on juba 27 aastat (alates 1981. aastast) Muhammad Hosni Mubarak. Praegu jookseb tal viies valitsusaeg. President määrab ametisse ühe või mitu asepresidenti, peaministri, ministrite kabineti ja 26 kuberneri.Juulist 2004 on peaministriks Ahmed Nazif.  Seadusandlik organ on Egiptuses ühekojaline parlament, mille moodustavad Rahvakogu ja Nõuandev Kogu. Rahvakogus on 454 liiget, kes valitakse viieks aastaks. Nõuandval Kogul on üksnes nõuandev funktsioon. Täidesaatev võim kuulub presidendile, asepresidentidele ning ministrite kabinetile, mille liikmed peavad olema vähemalt 35 aastat vanad. Egiptus jaguneb 26 kubernerkonnaks (muhafazat).

Majandus. Egiptus on põllumajanduslik-tööstuslik maa. Peamised tööstusharud on tekstiili-, toiduaine-, ehitus-, tsemendi-, mäe-, keemiatööstus ja metallurgia. Egiptuse tähtsamad tööstuslinnad on Kairo, Aleksandria, Port Said, Suess. Rahvusvaheline Suessi kanal toob Egiptusele sisse umbkaudu 70 miljonit dollarit nädalas. Ligikaudu 15% kogu maailma kaubavedudest ja 20% naftavedudest käib läbi Suessi kanali. Niiluse orus tegeletakse aktiivselt põllumajandusega – aastas saadakse 2–3 saaki. Põllumajanduses domineerib väiketalupidamine. Egiptuses kasvatatakse puuvilla, riisi, maisi, nisu, otra, hirssi, ube, tomateid, suhkruroogu, sidruneid, datleid. Põllumehi kutsutakse üles kasvatama seemneteta viinamarju, meloneid, mangosid ja maasikaid. Loomakasvatajad peavad veiseid, pühvleid, lambaid, eesleid ja kitsi. Egiptuses pööratakse palju tähelepanu turismile – igal aastal külastab seda maad ligikaudu 9 miljonit välisturisti.

Maavarad. Egiptuse naftavaru on 2,9 mld barrelit. Kõige enam leidub naftat Siinai poolsaarel, Suessi lahe ääres ning loode-Egiptuses. Maagaasi on riigis ligikaudu 1000 mld m³, kõige rohkem leidub seda Abu Kiri maapõues. Egiptuses kaevandatakse ka raua- ja mangaanimaaki, asbesti, kipsi ja kaltsiumsulfaati, leidub soola, fosfaate ja fosforiite.

Toit. Parimate Lähis-Ida köögi traditsioonidega Egiptuse köök on väga mitmekesine. Egiptlaste traditsioonilised söögid on foul (aedubadest), humus (tibu), hamam mahshi (tuviroog), koshari (makaronide, riisi, mustade läätsede, praetud sibulate ja tomatipasta segu), tahina (seesamiseemnepüree sidrunimahla ja küüslauguga), babaganoush (praetud baklažaani püree seesamiseemnekastmega), kofta (lamba- või veiselihakotletid), kebab (lamba-, veise- või kanaliharoog). Väga populaarsed on kalatoidud ja mereannid. Magustoitudest on kuulsaimad baklava (pistaatsiate ja purustatud pähklitega kihiline küpsetis, mis on kastetud piima ja mee siirupisse), ommu ali (küpsetised riisist, rosinatest, kookospähklitest ja piimast), mahallabiyah (purustatud pähklitega ülepuistatud maisi ja riisiga piimakreem). Egiptuses juuakse palju värskelt pressitud puuviljamahla (mango, guajaavi, sidruni, apelsini, granaatõuna), karkadet (hibiskijook, teise nimetusega Sudaani roos, mida pakutakse nii jahutatult kui ka kuumalt nagu teed).

Alkohol. Moslemitele on alkoholi tarbimine keelatud, kuid paari pokaali tühjendamisse suhtutakse enamikes kohtades sallivalt. Alkohoolsete jookide (sealhulgas õlle) müük on reglementeeritud. Lennujaamades ja suurlinnades on mitmeid käibemaksuvabu (tax-free) alkoholipoode. Kuurortides saab alkoholi soetada üksnes spetsiaalsetes kauplustes riiki saabumise järel (teatud aja jooksul, harilikult 2 päeva jooksul alates saabumisest). Kohalikku päritolu alkohoolsetest jookidest väärivad nimetamist Stella ja Sakkara (õlu), populaarseimad veinid on Omar Khayyam, Obelisk, Grand Marquis.

Ajalugu. Egiptuse Uue riigi kuulsaim valitseja on Ramses II – sõjapealik, poliitik ja diplomaat. Egüptoloogid on tõestanud, et Ramses II valitusaeg oli Egiptuse õitsengu tipp. 1258 eKr sõlmisid Ramses II ja hetiitide kuningas Hattušili III omavahelise rahu- ja liidulepingu. See oli esimene juhtum ajaloos, kus sõda ei kestnud mitte ühe riigi lõpliku võiduni, vaid lõpetati rahumeelsete läbirääkimistega teel.

664. aastal e.m.a vallutasid riigi assüürlased. 525. aastal e.m.a tungisid Egiptusesse pärslased ja valitsesid seda ala 332. aastani e.m.a, mil riigi vallutas Makedoonia kuningas Aleksander Suur. Sellest ajast algas hellenismi epohh. 304. aastast e.m.a asus Egiptuse etteotsa Ptolemaioste dünastia (kuni 30. aastani e.m.a), millele pani aluse Aleksandri vend Ptolemaios. Egiptuse langust seostatakse vaarao Kleopatra VII-ga, kes alustas võimuvõitlust oma venna ja mehega (Ptolemaios XIII ja XIV) ning kutsus selleks appi Rooma armee. 30. aastal e.m.a võttis Kleopatra endalt elu. Egiptuse troonipärija, Kleopatra ja Gaius Julius Caesari seitsmeteistaastane poeg Caesario suri aga samal aastal tulevase Rooma keisri Gaius Julius Octavianus Augustuse käe läbi ning nii sattus Egiptus Rooma võimu alla, kuhu jäi aastani 638 m.a.j. 640. aastal m.a.j vallutasid Egiptuse prohvet Muhamedi ühendatud araablased, kes on sellel territooriumil tänini.

1798. aastal okupeerisid riigi prantslased eesotsas Napoleon Bonaparteiga. Koos Napoleoni armeega saabusid Egiptusesse esimesed arheoloogid. Just Napoleoni sõdade ajal, 1799. aastal leidis Prantsuse armee sõdur Rosetta linna lähedal raidkirjadega musta basaltkivi. Hiljem hakati seda kivi kutsuma Rosetta kiviks. 1822. aastal dešifreeris prantsuse egüptoloog Jean Francois Champollion kivi hieroglüüfid. See tähistab kogu egüptoloogia algust.

KASULIKUD NÕUANDED

Elekter. Elektrivõrgu pinge on harilikult 220 V, 50 Hz.

Telefon. Egiptuse kood on 20. Rahvusvaheline kood Egiptusest helistamiseks on 00. Eestisse helistamiseks tuleb valida järgmised numbrid: 00 + 372 + telefoninumber. Hotellides on harilikult faksiaparaadid, mida saavad kasutada (lisatasu eest) ka külastajad.

Raha. Egiptuses on käibel Egiptuse naelad (EGP). 1 EGP = 100 piastrit. Riigis on käibel 1-, 10-, 20-, 50- ja 100-naelalised ning 25- ja 50-piastrilised rahatähed ning 10- ja 25-piastrilised mündid. Egiptuses ringleb vähe peenraha, seetõttu on soovitatav seda alati kasvõi pisutki kaasas kanda. 1 USD = ca 5,7 EGP, 1 EUR = ca 7,5 EGP (2009. aasta veebruari seisuga). Rebenenud, kortsunud või määrdunud rahatähti ei ole soovitatav vastu võtta – hiljem on neid raske ümber vahetada. Enamikus Egiptuse restoranides ja kauplustes saab tasuda American Expressi, Visa ja MasterCardi krediitkaartidega, kuid suurlinnadest kaugemates regioonides ei ole krediitkaardid kuigi populaarsed ning nendega ei pruugi õnnestuda maksta. Valuutavahetuspunktide ja pankade tööaeg ei ole kindlaks määratud. Raha saab harilikult vahetada hotellide valuutavahetuspunktides, mis töötavad 10.00-11.00 kuni 13.00 ja 18.00-22.00. Pangad töötavad pühapäevast-neljapäevani kella 10-00-11.00 kuni 17.00.

Ei ole soovitav vahetada suurt rahasummat Egiptuse naelte vastu kuna hiljem võib olla raskem neid tagasi vahetada.

Kauplused. Kaupluste lahtiolekuaeg sõltub aastaajast – talvel on poed avatud 9.00–21.00, suvel 9.00–12.30 ning 16.00–20.00 ja kauemgi. Kuurortides on kauplused avatud hilisõhtuni. Ramadaani ajal (2009. aastal on see 21. augustist 19. septembrini) võib kaupluste, riigiasutuste ja avalike külastuskohtade tööaeg olla lühendatud.

Joogivesi. Suurema osa aastast on Egiptuses palav, mistõttu tuleks juua palju vett. Kuna seedetraktil on lühikese aja jooksul raske teistsuguse veega harjuda, on kraanivee asemel soovitatav juua ostetud pudelivett.

Jootraha. Jootraha (10–12%) arvestatakse hotelli ja restorani arve hulka. Reisijuhtidele ja giididele on kombeks jootraha jätta. Jootraha (1–4 EGP) makstakse ka kõige erinevamate ja ettearvamatute teenuste (vahel üksnes teenuse soovitamise) eest.

Riietus. Reisile võetavad rõivad peaksid olema kerged, puuvillased. Jalanõud olgu mugavad, kerged, sportlikud (suurem osa ekskursioonidest toimub kõrbes). Õhtuse jahedama ilma ja jahutatavate ruumide tarvis peaks reisipagasis olema mõni kampsun (eriti sügisel ja talvel). Kõrge kategooria hotellide restoranides, kruiisilaevade pidulikel õhtusöökidel ja öistel üritustel tuleks kanda pidulikke rõivaid. Kairo tänavatel, islamimeelsetes paikades ja mošeedes ei sobi kanda lühikesi pükse. Naistel on soovitatav riietuda nii, et käed, jalad ja rind oleksid kaetud. Punase mere kuurortides Hurghadas ja Sharm el Sheikhis määravad moe turistid, seetõttu võib siin riietuda kaasaegselt, euroopalikult.

Arstiabi. Ootamatu haiguse või õnnetusjuhtumi korral pöörduge lähimasse arstiabipunkti või kutsuge hotelliadministraatori kaudu arst. Raviteenuste osutamise eest nõudke järgmisi dokumente: diagnoosiga arstitõend, arsti allkirja ja pitsatiga kinnitatud raviteenuste arved, ravimiretseptid ja väljastatud ravimi kviitungid. Haiglaravi, transpordi ja kiirabiteenuse eest saate vastavalt kindlustuspoliisil märgitud tingimustele kindlustusseltsilt hüvitist, kui pöördute õigeaegselt kindlustusseltsi esindaja poole (aadresse vt poliisilt), kes vastutab teie ravi ja ravihüvitiste eest. Lugege hoolikalt kogu poliisis esitatud informatsiooni.

Vaktsineerimine. Kohustuslikku vaktsineerimist reisijatele ei ole. Täiendava teabe saamiseks pöörduge oma perearsti või Lääne-Tallinna Keskhaigla Merimetsa nakkuskeskuse poole aadressil Paldiski mnt 62, Tallinn, telefon 6 598 594.

Ettevaatusabinõud. Kandke alati peakatet, päikeseprille ning kasutage päikesekaitsekreeme. Vältige (iseäranis esimestel päevadel) viibimist pikka aega päikese käes, kuna oht kuumarabandust saada on suur (maheda mereõhu tõttu ei tunne te päikesekiirte mõju). Vältige väga külmade jookide tarbimist – suur temperatuurivahe võib põhjustada angiini. Nagu igal pool mujal, on ka Egiptuses kurikaelu, seepärast hoidke oma rahal ja passil silm peal, ärge pange neid ühte kotti ega taskusse. Raha, väärtesemed ja dokumendid on soovitatav hoida hotelli seifis (lisatasu eest).

Pildistamine ja filmimine. Sildade, sadamate, lennujaamade ja sõjaliste objektide pildistamine ja filmimine on keelatud. Muuseumides ja hauakambrites tuleb pildistamise ja filmimise eest tihtipeale lisatasu (10–20 EGP) maksta. Inimeste pildistamiseks tasub neilt nõusolekut küsida. Enamik poseerib mõne piastri eest meeleldi.

Transport. Marsruuttaksod on odav transpordivahend. Need sõidavad väga sageli. Kuurortides on kindel sõiduhind – 2 EGP. Liigelda saab ka taksoga, mille tunneb ära eraldusmärkide järgi. Taksodel on taksomeetrid. Sõidu hinna üle tuleks autojuhiga eelnevalt kokku leppida. Tasub ka tingida.

Piirangud sisse- ja väljaveetavale kaubale. Egiptusesse võib tuua kuni 200 sigaretti, 2 liitrit alkohoolseid jooke ja kingitusi, mille väärtus ei ületa 500 EGP. Videokaamera kaasavõtmisel võidakse nõuda selle registreerimist lennujaama tollis. Riigist lahkumisel kantakse sel juhul passi vastav märge.

Rangelt on keelatud riigist välja viia Punase Mere koralle ja karpe. Vesipiip peab olema hästi pakitud ja pandud äraantavasse pagasisse (on keelatud võtta lennukisalongi kaasa).

Viisa. Eesti kodanikele väljastatakse Egiptuse viisa Eesti või sihtriigi lennujaamas.

Ramadaan. Egiptus on islamimaa ning külalised peaksid moslemite kombeid austama (iseäranis ramadaani ajal). Ramadaan on moslemite kuukalendri järgi üheksas kuu, mille ajal peavad islamiusulised 30 päeva jooksul päikesetõusust kuni loojanguni söögist, joogist, suitsetamisest ja suguelust hoiduma. Paastu ei pea haiged, reisil olevad inimesed ning lapseootel ja rinnaga toitvad naised.

Moslemite ajaarvestuse järgi on praegu 1430. aasta. Eelmisel (2008.) aastal algas ramadaan 1. septembril ja kestis 29. septembrini. Tänavu algab ramadaan umbes 21. augustil ning lõpeb 19. septembri paiku (täpsed kuupäevad sõltuvad kuufaasidest). Egiptuse kuurortides puhkavatele turistidele ramadaan harilikult ebamugavusi eriti ei valmista, kuid kauplused, kohvikud, restoranid ja ööklubid võivad olla avatud pisut teistel aegadel.

RIIGI ERIPÄRAD

Riigi eripärad. Egiptlased on kirde-Aafrika rahvustest arvukaim. Egiptust peetakse kontrastide maaks. Siin võib ühtaegu näha uusimat autot ja selle kõrval kõmpivat eeslit, kes on rakendatud kaherattalise kola täis vankri ette. Egiptus on riik, mille elanikud on tuhandete aastate eest oma jumalatele ja valitsejatele püstitanud suurejoonelised ehitised, tänapäeval meenutavad aga paljud kohad sõjast laastatud paiku. Küllus elutseb siin kõrvu viletsusega, kõrb külgneb Niiluse roheliste orgudega. Egiptuse looduse lahutamatut osa - kõrbe - kutsuvad kohalikud elanikud Punaseks maaks. Kõige rohkem on aga mitte üksnes Kairole, vaid kogu Egiptusele kuulsust toonud kahtlemata Giza püramiidid. Muide, need püramiidid ei ole ainsad – tänapäeva Egiptuse territooriumil on neid kokku loendatud üle saja.

Kogu tänapäeva maailmas võib täheldada Egiptuse tsivilisatsiooni suurt mõju. Sellel maal loodi kalender. Egiptuses tekkis esimene monoteistlik religioonifilosoofia. Arvatakse, et egiptlased olid esimesed, kes avastasid Ameerika (see võis toimuda umbes 1500 aastat e.m.a ehk 3000 aastat enne Kolumbuse avastusretki). Egiptlased (orisõduritest mamelukid) olid esimesed, kes suutsid peatada takistamatute mongolite pealetungi läände.

Hotellide eripärad. Hotellide klassifikatsioon on Euroopa omast veidi erinev. Euroopa ja Egiptuse sama kategooria hotellid ei ole võrreldavad, näiteks Egiptuse neljatärnihotell võib Euroopa standardite järgi olla kolmetärnihotell. Ehitustööde kvaliteet erineb Egiptuses meile harjumuspärastest Euroopa standarditest kõvasti – koguni kõrgeima kategooria hotellides võib märgata seinale viltu pandud plaate vms. Egiptuse hotellide ehitusel ja sisutamisel kasutatakse tänapäevaseid imporditud viimistlusvahendeid ikka veel väga harva. Siinne ilumeel erineb meile omasest sootuks – hotellide interjööris kasutatakse rohkelt marmorit, kulla imitatsiooniga detaile jm kohalikke toormaterjale. Novatours esitab hotelli asukohale, teenuste mitmekesisusele, sisustuse tasemele jm toetudes kataloogis lisaks hotellide ametlikule kategooriale ka täiendava Novatoursi klassifikatsiooni (väikeste gloobuste näol), et aidata teil valida hotell, mis teie ootustele kõige enam vastab. Hotellide ümbrust hoitakse puhtana. Egiptuse hotellide teenindav personal koosneb üksnes meestest. Nad on väga abivalmis ja püüavad külastajatele meele järele olla – nad aitavad turistidel end sisse seada (saadavad toani, kannavad kohvreid), koristavad nende tube, mille eest nad loodavad muidugi head tasu (jootraha) saada. Hotelle on Egiptuses mitmesuguseid – madala kategooria (2–3*) hotellidest linna keskel kõrge kategooria (4–5*) ning suure territooriumi ja laia teenusevalikuga hotellideni mererannas, linnakärast eemal. Samuti juhime teie tähelepanu sellele, et kataloogis välja toodud vahemaad (mereni, keskusteni jne.) on ligikaudsed.

Rahva eripärad. Egiptuses satuvad turistid sootuks teistsugusesse, eurooplaste jaoks võõrasse maailma. Siin käib kõik palju aeglasemalt kui meie maailmas, keegi ei kiirusta kuhugi, ehk ainult eri masti kaupmehed. Egiptuses tuleb end ümbritseda kannatlikkuse kilbiga – ei tasu ärrituda, kui ettekandja ei mõista kohvikus teie tellimust ning saadab enda asemele teise ettekandja, kes saadab tellimuse võtmise järel teie juurde omakorda kolmanda kolleegi. Nii või naa aetakse tõenäoliselt midagi segamini. Valitseb suhtumine „mafish mishkela" (pole probleemi) alltekstiga „maailm sellest ei muutu ja elu läheb edasi". Teatud aja möödudes haarab see rahu ja muretu meeleolu ka teid – hakkate paljudesse asjadesse hoopis lihtsamalt suhtuma. Egiptlaste jaoks ei eksisteeri ajamõõdet. Hilinemine on siin tavapärane asi. Kui lubatakse midagi teha, siis lisavad nad kindlasti „inshalach“ (jumala abiga). Kui egiptlasel ei õnnestu lubadust täita, ütleb ta kindlasti „bukra" (homme). Kui midagi on korda läinud, lausuvad siinsed elanikud „hamdurrillah" ( änu jumalale). Egiptuses võite end turvaliselt tunda, sest siin olete te jumala kätes. Kui midagi on ebaõnnestunud, tähendab, selline oli jumala soov. Egiptus on hea ravitseja – ta muudab pessimistlikud turistid taas optimistideks, sest kohalikud elanikud on sellised, kellelt võib elurõõmu õppida.

Turul ja kauplustes võib hinna üle tingida, seda koguni oodatakse ostjalt. Enamikule reisijatest on see võõras, kuid kõigele tuleb vaadata kui mängule, mille peamine reegel on mitte näidata suurt huvi teile silma hakanud kauba vastu ning pakkuda väiksemat hinda kui müüja küsib.

Mida tasub Egiptuses teha? Punane meri on üks populaarsemaid sukeldumispaiku maailmas. Peamiselt tegeletakse siin snorgeldamisega. Vesi on Punases meres väga selge – veepinnal ujudes näeb suurepäraselt koralle ja kalu. Sukeldumiseks, ka esmakordseks, ei nõuta siin sukeldumissertifikaati. Egiptus on sukeldumisele järjest enam spetsialiseerunud – siin töötavad professionaalsed instruktorid eri maadest. Kuurortides, kus puhkavad eestlased, võib kohata ka eesti instruktoreid, kes aitavad turistidel sukelduda ja salapärase veealuse maailma ilu avastada. Egiptuse üks populaarsemaid ajaviiteid puhkajate seas on vesipiibu suitsetamine, mis on ammusest ajast saanud naudingufilosoofia, meditatsiooni ja elutunnetuse rituaaliks. Vesipiipu on kombeks suitsetada õhtuhämaruses aeglaselt ja rahulikult poliitikast, perest või naistest juteldes. Vesipiipu enda rahvuslikuks aardeks pidavad araablased lasevad seda suitsetada ka naistel ja lastel. Egiptuses tasub proovida puruteed, karkade teed ja värskelt pressitud mahla (mango, guajaavi, sidruni). Kuna meil ei ole kõrbe ega kõrgeid mägesid, on kõrbereis suurepärane võimalus tutvuda nende loodusimedega – Egiptuses on nii kõrb kui ka mäed ühes kohas. Kõrbepalavust tasub trotsima sõita maasturitega.

Egiptuse veidrused. Kõige kummalisem on Egiptuses see, et kõik kuurorditsoonide tänavad on kui suur kaubanduskeskus või ääretu turg. Egiptlaste üks ebameeldivamaid omadusi on küsida iga tühise teenuse eest tasu (jootraha). Kohalikud elanikud püüavad turiste sageli tüssata, seepärast tuleb kauplemiskohtades teile pakendataval kaubal ja tagasi antaval rahal tähelepanelikult silm peal hoida. Siin ei saa kunagi selget pilti, kui palju kaup tegelikult maksab – selle hind võib ise kohtades erineda mitu või koguni mitukümmend korda. Puhkajaid üllatab sageli, et toodetele ei ole kauplustes hindu juurde märgitud ning hinna väljaselgitamiseks tuleb kaua tingida. Tihti juhtub sedagi, et turistid ärrituvad tüütute tänavakaupmeeste peale. Egiptuse autojuhtidel on tänavail kombeks sageli signaali anda – vahel niisama tähelepanu võitmiseks või oma kauba pakkumiseks. Puhkajatele torkab kahtlemata silma kohalik korratus. Kuurortpiirkondades liigub naisi ringi väga vähe. Egiptlastele on iseloomulik suur ebatäpsus – nad võivad öelda „kümne minuti pärast", kuid tegelikult tuleb oodata terve tunni. Veidrana võib tunduda seegi, et kuulnud end araablasteks nimetatavat, kiirustavad egiptlased kohe parandama ja seletama, et nad pole araablased, vaid vaarao järeltulijad.

Kohustuslikud vaatamisväärsused. Isegi tänapäeva paljunäinud inimest lummavad Kairo kõrval olevad Giza püramiidid. Lisaks sellele on Kairo kuulus veel tuhande minareti linnana, mis on maailma ajaloos olulist rolli mänginud. Kuni tänapäevani domineerib Kairo mitte ainult Egiptuse, vaid ka kogu Araabia kultuurimaailma üle. See on nagu magnet, mis meelitab turiste kogu maailmast siia. See, mida nad siit leiavad, sõltub nende õnnest ja wusta´st (mõjust seltskonnas). Kairot võib mõõdukalt nautida. Ajalooline Niiluse jõgi, mis jagab linna kaheks osaks, on üks paljudest muutumatutest asjadest Egiptuse elus. Hoolimata möödunud aastatuhandetest voolab see ikka rahulikult luksuslike linnaosade ja agulite keskel, möödudes surnute mausoleumidest, mis on praegu asustatud elusate poolt ning luksuslikest hotellidest ja ujuvatest paleedest. Kindlasti tuleks külastada Kairo muuseumi – see on imetlusväärne muuseum ühe rikkalikuma kollektsiooniga maailmas. Egiptuses puhates tasub käia ka vanaaja maailma kuulsas linnas Luksoris. Luksor oli Egiptuse Uue riigi pealinn, mis peegeldab kõige paremini Egiptuse tsivilisatsiooni ja selle arengut. Siin on väga palju suurejoonelisi pühamuid. Sammud tasub seada Karnaki, Luksori ja Hatšepsuti templitesse ja Kuningate orgu. 320 km kaugusel Assuanist (vaid 70 km Sudaani piirist) on võimalus näha Ramses II kõige kaunimat ehitist Abu Simbelit. See on üks imetlusväärsemaid inimese kätetöid. Peale vanade egiptlaste loodud võrratute šedöövrite, on Egiptus kuulus ka oma lummava looduse poolest – Punane meri võlub imelise veealuse maailmaga, kus aeg justkui peatub.

Hurghada

HURGHADA - Punase mere äärse kuurorti pulseeriv elu

Hurghada on üks tähtsamaid turismikeskusi Punase mere kaldal, mis asub Kairost 450 km kaugusel. Kuurort on välja kasvanud väikesest kalurilinnakesest. Hotellide arvu poolest on Hurghada maailma kuurortide esiridades. Juba praegu on Hurghada rannikul enam kui 200 hotelli, linn laieneb aga veelgi. Aastatest 1980 on kuurorti pidevalt laiendatud Egiptuse ja välismaalaste investorite poolt ja sellest on saanud liidripositsiooniga kuurort Punase mere ääres. Hotellidest ja puhkekompleksidest leiate igasuguseid sportimisvõimalusi merel – snorkling, sukeldumisklubid, jahiklubid.

Kuurort koosneb kolmest piirkonnast: Sakkalast (kaasaegse linna keskus, kus on palju kaupluseid ja hotelle), El Daharist (linna vanim osa, mõnede hotellidega, enamjaolt elavad siin kohalikud elanikud) ning 5 km pikkuse hotellide, kaupluste, kohvikute ja baaride jadaga hiljuti tekkinud tänapäevasest rajoonist Village road.

Kümnete kilomeetrite kaupa kulgevate liivarandade äärest võib leida eri kategooria hotelle. Kui soovite pärast rannamõnude nautimist jalutada kärarikkal idamaa turul ja arvukates poodides, sobib see kuurort just teile. Hurghadas on hulgaliselt restorane, kohvikuid, ööklubisid.

Restoranidest tasuks külastada Sakkala peatänaval ja Village roadi jalakäijatetänaval olevat populaarseimat mereannirestorani Fish house, Sakkala ringtee ääres olevat gurmaaniköögi, originaalse atmosfääri, värske ja maitsva toidu ning mereandide odava hinna poolest tuntud El Minat, mererannal Egiptuse köögi hõrgutisi pakkuvat, Hurghada üht kaunimat restorani Felfela, aga ka Sakkalas Bella Vista hotellis asuvat Itaalia köögi ja parimate pitsadega restorani Laluna. Rikkalik valik restorane ja kohvikuid asub äsjaavatud turistikeskuses Sakkalas, jahi kail „Hurghada Marina“. Sellelt kaasaegselt promenaadilt leiate gurmaankohvikuid ja luksuslikke restorane, mis pakuvad igasuguseid kööke (Egiptuse, Itaalia, Jaapani, Hiina, India, Vene).

Sakkala ööklubidest väärivad nimetamist Ministry of Sound (endine Papa’s Beach Club) ning Hed Kandi (endine Liquid Lounge, infot leiate veebiaadressilt www.hurghadamarina.com). Village roadil tasub külastada Hard Rock Cafed ja Little Buddha´t. Sissepääs ööklubidesse on Hurghadas tavaliselt tasuline (25–80 EGP).

Coffee Shopid (kohvipoed) on siin istumiskohad, kus saab odavalt (3–5 EGP) vesipiipu suitsetada, kohvi, teed või mahla juua, mõnel pool ka kohalikke suupisteid maitsta. Parimad vesipiibud on järgnevates kohvikutes: Mashrabia, El Arabi, Harafeesh.

Käibemaksuvabades poodides (tax-free) müüakse kohalikke alkohoolseid jooke. Välismaise päritoluga vägijooke saab soetada üksnes 2 päeva jooksul alates saabumise päevast. Toidukauplustes alkoholi ei müüda. Vägijooke saab osta mõningates baarides, hotellides. Hurghada maksuvabad kauplused asuvad Sakkalas, Village roadis, lennujaamas ja El Gounas.

 

Punase mere veealust maailma peetakse üheks kaunimaks ja värvikamaks maailmas. Siin saab järele proovida kõik veespordiliigid: sukeldumise, purjetamise, lainelauaga sõitmise jne. Paljud sukeldumishuvilised käivad siin puhkamas ja sportimas. Peaaegu igas suuremas Hurghada hotellis laenutatakse veespordivarustust. Selle ala uustulnukatele korraldavad kogenud instruktorid sukeldumiskursusi. Merele, korallriffide juurde tehakse laevaekskursioone. Giftuni saar keset merd on parim paik esmakordseks tutvumiseks veealuse maailmaga. Abu Dabab, Shoab Alam, Shab Sharm, Panoramos ja Shoab Al Hamra (Elphinstone), aga samuti Rashmani ääres olevate korallide juures tasub proovida nii päevast kui öist sukeldumist.

 

SAHL HASHEESH

Õhkab luksusest, selles dramaatilises mere ja liiva varjupaigas

Kuurort asub Hurgadast 20 km kaugusel lõunas. Keset merd ja kõrbemägesid paiknevad õdusad hotellid, mis paistavad silma oma unikaalse arhitektuuri ja stiiliga. Seal on loodud suurepärased võimalused neile, kes eelistavad rahulikku puhkust, aga ka aktiivsetele inimestele – suurtes hotellides leidub kõike, mida on vaja meeldivaks ajaveetmiseks: restoranid, kohvikud, tervisekeskused. Kuurort on tuntud ka selle poolest, et seal asub unikaalne, Lähis-Idas täiesti ainulaadne “uppunud linn” – vee all asetseb taasloodud ajalooline linn, mille kontseptsioon on seotud kümneid tuhandeid aastaid tagasi vee alla vajunud vaaraode linnaga, mis asus kunagi siin, kus Sahl Hasheesh täna.

 

MAKADI BAY

Laht on kuulus võrratute liivarandade ja kaunite korallrahude poolest. Selles Hurghadast 35 km kaugusel olevas lahesopis on end sisse seadnud Madinat Makadi hotellikompleks.

 

MADINAT MAKADI

Kõrbe oaas õdusa ja rahuliku puhkuse armastajatele

 

Madinat Makadi on õdus kuurortlinn Hurghadast lõunasse jääva lahesopi ääres. Hurghada kesklinnast lahutab Madinat Makadit 35 km. Madinat Makadi on rajatud kümne aastat eestning seda peetakse Egiptuse kuurortide seas tõeliseks pärliks. Madinat Makadis ootab reisijaid nii aktiivne kui ka rahulik puhkus. Siinsed hotellid on uppunud rohelusse. Hotellide kinnine ja valvatav territoorium võimaldab teil end siin eriti turvaliselt tunda.

Madinat Makadi on tuntud oma avarate, linnast eemal asuvate liivarandade poolest. Korallrahud asuvad 50 m kaugusel rannatsoonist. Siinsed rannad on suurepärane paik romantikutele ja rahuliku puhkuse armastajatele. Madinat Makadi on kui liiva ja kõrbete seest kerkinud oaas.

Madinat Makadi esimene hotell ehitati 1998. aastal. Praegu on kuurordis 8 hotellikompleksi, kõik on araabia stiilis 4- ja 5-tärni hotellid. Siinsetes hotellides on populaarne toitlustamissüsteem „kõik hinnas“. Peale selle pakub kuurort „Madinat Makadi Dine Around“ - programmi, mis annab külalistele võimalust külastada erinevaid kuurordis asuvaid restorane, suhteliselt väikese tasu eest.

Madinat Makadis toimub kogu elu hotellides ja kuurordi õdusas keskuses Souk Makadi, kus on olemas kõik, mida lõbusaks ajaveetmiseks vaja võib minna, – stiilsed restoranid, kauplused erinevatele maitsetele. Kuurordi infrastruktuuris on olemas pank, tervisekeskus, tenniseväljakud, spordiväljakud lastele, ööklubi. Madinat Makadi uhkuseks on 18-auguga meistrivõistluste golfiväljak, mis avati sügisel 2007. Kuurordi tänavatel liigub rong taf taf. Kuurordi rannad on suurepäraseks kohaks rahuliku puhkuse ja romantika armastajatele.

Makadi Serena Spa on spa-teraapia keskus, kus pakutakse mitmesuguseid tervise- ja iluprotseduure.

 

SOMA BAY

paradiis golfisõpradele ja veemõnude austajaile

 

Soma Bay kuurort asub Hurghadast 45 km lõunas. See on uus ja paljutõotav turismipiirkond. Varem oli see rannikuala asustamata kõrb. Selle piirkonna „vallutamine“ algas 1990. aastal, kui investoreid köitsid siinne puhas meri, võrratud liivarannad, veealuse maailma ilu ja rahu Hurghada kärast. Soma Bay hotellid on 4- ja 5-tärnised. Kuurortpiirkond paistab silma selle poolest, et selle läheduses ei ole asulaid. Seda ümbritseb üksnes kõrb. Baarid, restoranid, kauplused ja ööklubid on vaid hotellides.

Soma Bay piirkond sobib neile, kes soovivad olla eemal suurtest ja kärarikastest kuurortidest ning kes peavad lugu veespordist ja kõrgetasemelisest teenindusest. Soma Bays asub ka teine tervel Egiptuse rannikul golfiklubi. Rahvusvahelise tasemega golfiväljakul on 18 auku.

 

EL GOUNA

Aafrika Veneetsia, millest õhkub romantikat ja müstikat

 

Hurghadast 25 km kaugusel põhjas asuvat El Gounat peetakse kõige moodsamaks, elegantsemaks ja modernsemaks kuurordiks tervel Punase mere rannikul. Seda kutsutakse Punase mere Veneetsiaks. Puhkajaid võluvad siin tehiskanalid, laguunid, lahesopid ning rohetavad ja õitsevad taimed. Kõrbest ei ole siin jälgegi.

Selles linnas ei ole kõrgekorruselisi hooneid. El Gouna hotellidele on iseloomulik omapärane stiil – peamiselt on siin madalad suvilatüüpi hotellid, mis on üksteisega sildade kaudu ühenduses. Kanalitel sõitvad paadid toovad teid hotelli juurde. El Gouna turistid saavad mööda kuurorti väikebusside ja paatidega liigelda tasuta, väikese lisatasu eest saab aga ringi sõita väikese “tuk-tukiga”.

 

Unikaalne võimalus El Gouna külalistele on programm „Dine Around“ - võimalus vahetada tasuta või väikese lisatasu eest enda hotelli õhtusöök õhtusöögi vastu mõnes teises hotellis või kuurordi kuulsas restoranis.

 

El Gounas ootavad puhkajaid ka kuurordist eemal olevad rannad, kõrb ja uppunud laeva vrakkidega värviline ja lummav veealune maailm. Tänu soodsatele tuultele ja kaunitele randadele on El Gouna väga populaarne paik kite surfinguks – kuurorti territooriumil asub koguni 5 selle ekstreemse alaga tegelemise keskust.

 

El Gouna eriline atmosfäär inspireerib sageli kohalikke või võõrsilt tulnud kunstnikke. See kuurortlinn on kaupmeeste rajatud turismiparadiis Punase mere kaldal. El Gouna paistab silma kui ületrumpamatu snorgeldamise, sukeldumise, lohesurfi, golfi, purjetamise, ekskursioonide, meelelahutuse, maailma tasemel toitlustamise ja kireva ööeluga linn.

 

Sharm El Sheikh

Egiptus

SIINAI POOLSAARE TEEMANT SHARM EL SHEIKH
 

Sharm el Sheikh asub Siinai poolsaare lõunatipus. Kuna Sharm el Sheikhis toimub palju rahukonverentse, kutsutakse seda ka rahu linnaks. Paradoksaalselt on Sharm el Sheikh aga sageli olnud rahvusvaheliste konfliktide ja erimeelsuste objekt.

 

1956. aasta Siinai sõjas vallutasid Sharm el Sheikhi iisraellased. 1957. aastal sai Egiptus linna tagasi. ÜRO rahuvalvajad olid siin 1967. aasta Kuuepäevase sõjani, mil iisraellased vallutasid linna taas. Siinai poolsaar koos Sharm el Sheikhiga tagastati Egiptusele alles 1982. aastal. Alates sellest ajast on Egiptuse võimud jätkanud linna arendamist, mis sai alguse juba Iisraeli anneksiooni ajal. Linna suurimaks ja tähtsaimaks ärivaldkonnaks sai turism.

Sharm el Sheikhis on kuus kuurortpiirkonda: Ras Nosrani, Shark´s Bay, Nabq Bay, Hadaba, vana Sharm el Sheikh ja Naama Bay. Sharm el Sheikh erineb märgatavalt teistest Egiptuse kuurortidest. See on üks mainekamaid ja kallimaid Punase mere kuurortlinnu. 2- ja 3-tärniseid hotelle on siin vähe, 4- ja 5-tärniste hotellide valik on aga lai. Siinsed hotellid ja teeninduse tase on Hurghadaga võrreldes kõrgemad. Enamik hotelle on araabia stiilis. Hoonete kõrgus on looduskaitseseadusega piiratud.

Sharm el Sheikhi puhkama sõites peaks silmas pidama, et suurem osa siinsetest randadest on kaljused ja koralliderikkad, mistõttu puhkajatel ei ole lihtne merre suplema pääseda. Enamik hotelle on selletarvis rajanud puit- või ujuksillad. Suplemisel on soovitatav kanda spetsiaalseid jalatseid. Sharm el Sheikhis on kaks liivaranda: Naama Bay kuurordis ja Sharm el Maya lahes (vana Sharm el Sheikhi lähedal).

Sharm el Sheikhi suurim kuurort on lopsakate palmide alleede, uhkete hotellide, arvukate poodide, mereanni- ja kalarestoranide, ööklubide ja kasiinodega Naama Bay. Siinsed kuulsaimad ööklubid on Le Pacha, Hard Rock Café, Little Buddha (hotelli Tropitel Naama Bay kõrval), Black House (hotelli Tropicana Rosetta kõrval). Sissepääs ööklubisse maksab 60–100 Egiptuse naela. Naama Bay kuurordis on hulgaliselt beduiini stiilis kohvikuid, kus saab vesipiipu suitsetada ja teed juua. Siinne mööda rannaäärt kulgev promenaad ühendab hotellid ühte puhketsooni. See on õhtuti kuurordi külaliste meelisjalutuspaik. Teine turistide lemmikkoht on Naama Bayst 5 km kaugusel asuv vana Sharm el Sheikh (Old Sharm ehk Old Bazar). Sinna saab sõita kohalike väikebusside või taksoga. Taksosõit maksab ca 10 Egiptuse naela inimese kohta. Turistid armastavad vana Sharm el Sheikhi, sest siin on võrreldes peene Naama Bayga märksa enam Egiptusele omast kohalikku koloriiti. Vanas Sharm el Sheikhis on rohkelt mitmesuguseid suveniiripoode ja kala restorane.

Vana Sharm el Sheikh´i lahe kallastel asub Sharm el Maya, kus on suurepärased liivarannad. Seal lähedal asub ka sukeldujaid eriti paeluv Hadaba, mis võib uhkeldada oma suurepärase veealuse maailmaga. Enamus selle piirkonna hotelle asub kohe mere kaldal, kuid neist hotellidest, mis asuvad rannikust pisut kaugemal, viivad külastajaid randa tasuta bussid. Ras Om el Seid on rahulikum ja turistikesksem kuurort Sharm el Sheikhis, kuid ka siin tegutsevad kaubanduskeskused (kõige uuem nendest II Mercato), kohvikud (Makani), baarid (Papas Bar) ja ööklubid kõige populaarsem on avatud taeva all olev klubi Dolce Vita.

Naama Bay´st 30 km kaugusel asuvad Ras Nosrani ja Shark´s Bay kuurordid, mis ulatuvad kuni paljulubava Nabq Bay kuurordini. Mereäärsete hotellide lähedal on kaubanduskeskused, kohvikud, restoranid ja baarid – toitlustus igale maitsele.

Sharm el Sheikhi nimi on tuntud kõigi sukeldumisharrastajate seas. Siin saab sukelduda ja korallrahusid imetleda kalda lähedal. Sharm el Sheikh on sukeldumiseks üks parimaid kohti maailmas. 18 km kaugusel kuurortlinnast on UNESCO kaitse all olev Punase mere veealuse maailma looduskaitseala Ras Mohamed. Kuni 80 meetri sügavusele ulatuvad korallmüürid ja korallaiad jätavad unustamatu mulje ka paljunäinud sukeldumismeistritele. Sukeldumist pelgavatel puhkajatel on võimalus snorgeldada, allveelaeva või klaaspõhjalise laevaga sõita. Seiklushimulised reisijad saavad koos delfiinidega ujuda. Sharm el Sheikhis on mitu delfinaariumi.

Lisaks veealusele elule võluvad Sharm el Sheikhi puhkajaid huvitavad retked, mida organiseeritakse üksnes sellest Egiptuse kuurordist. Üks sellistest ahvatlevatest sihtpaikadest on Siinai ehk Moosese mägi ning Püha Katariina klooster selle jalamil. Sharm el Sheikhi puhkama tulles on reisijatel võimalus tutvuda ka teiste maade vaatamisväärsustega – Jeruusalemma ja Surnumerega Iisraelis ning Petraga Jordaanias.

 

Vaatamisväärsused

Petra, kaljudest voolitud iidne linn, on Jordaania suurim aare ja tähtsaim visiitkaart. See Moosese orus (Wadi Mousa) asuv linn on Jordaania enimkülastatavaid paiku. Petra kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse. Kõik tänapäeval Petras nähtava on loonud nabatealased – rändaraablased, kes tulid Petrasse ja jäid siin paikseks. Nabatealasi ahvatlesid siin piiramatud veevarud ja strateegiliselt hea asukoht mäekurus, mida ääristasid kaitsemüüridena mäed ja 100 meetri kõrgused kaljud. II sajandiks eKr oli Petra saanud kaubateede oluliseks sõlmpunktiks ja nabatealaste pealinnaks. Petrast leidsid ulualust kaupmehed ja kaamelikaravanid. Kaubitsejad müüsid siin oma toodangut, nabatealastelt osteti aga toitu ja vett.

Petrat kaitsti kiivalt beduiinide ja lääne maailma eest. Eurooplased olid küll Petrast kuulnud tänu vanaaja kirjameestele, kuid linna asukoht oli neile teadmata. Alles 1812. aastal leidis šveitsi rännumees Johann Ludwig Burckhardt teel Süüriast Kairosse Petra linna. Surnumere ääres kohalikku araablast kohanud ja temalt käestlastud Moosese orus olevatest iidsetest varemetest kuulnud rännumehes tekkis selle vastu suur huvi ja ta otsustas paika külastada. Olles teadlik kohalike elanike vastumeelsusest eurooplaste suhtes, pidi Burckhardt oma eesmärgi saavutamiseks käiku laskma kõiksugu kavalusi, sealhulgas araablaseks riietuma ja leidma veenva põhjuse, miks ta soovib seda paika leida. Burckhardti trikid läksid läbi ja ta leidis salajase Petra linna. Rännumees nägi aga ainult üht osa Petrast, sest tema huvi paiga vastu äratas kahtlust kohalikus teejuhis ning seetõttu tuli piirduda vaid kerge pilguheiduga linnale.

Petra kuulsaim ja huvitavaim vaatamisväärsus on kohati paari meetrini kitsnev mäelõhe Siq, 

mis viib linna väravateni Treasury(aare). Treasury on ligikaudu 30 meetri kõrgusele kaljudesse raiutud fassaad, mis on Petra visiitkaardiks. See koht ei ole fassaadi jaoks valitud juhuslikult – pimedast kanjonist välja tulevatel reisijatel avaneb silme ees äkki suursugune Treasury, mis jätab igaveseks kustumatu mälestuse. Petra teised majesteetlikud vaatamisväärsused on mitmesugused kaljudesse raiutud või maa peale ehitatud hauakambrid.

Petra ei tähenda aga üksnes hauakambreid – kunagi kihas selles linnas elu. Petra oli koduks kümnetele tuhandetele inimestele. Siin oli sadu pisikesi poode, linnaelanikud käisid end jahutamas purskkaevu ääres. Vesi transporditi linna nutikalt rajatud kanalite ja torude abil.

Petra suurima pühamu Monastery ehk Deiri 40-meetrine fassaad on raiutud kaljudesse.

Petras viibinutele on alati sügava mulje jätnud kirjud punakarva liivakivikaljud. Mägede värvide ja värvivarjundite tõttu kutsutakse Petrat roosipuna linnaks.

Petra ehitajad kasutasid erilist, üksnes neile omast ehitustehnikat – fassaadid ja hauakambrid uuristati kaljudesse, ehitus toimus ülevalt alla. Petrat külastanud briti rännuhuviline Harriet Martineau on kirjutanud: „Mida kauem me siin olime ja mida rohkem kaljutempleid külastasime, seda enam tugevnes veendumus, et lisaks muudele iseärasustele olid elanikel tõenäoliselt ka tiivad“. Jordaania elanikud on selle paiga üle väga uhked ning soovivad, et Petra saaks üheks seitsmest uuest maailmaimest.

 

Jeruusalemm on üks vanemaid ja huvitavamaid Iisraeli linnu. Nüüdisajal elab Jeruusalemmas ligikaudu 720 000 inimest. See enam kui 3000 aastase ajalooga linn on kui vabaõhumuuseum, kus on põimunud juutide, kristlaste ja moslemite religioonid. Juutide ja kristlaste jaoks on Jeruusalemm maailmaruumi kirjelduses alati olnud keskpunkt. Siin ristuvad nii kõik ajalooliinid kui ka suured ida ja lääne religioonid. Nii uues kui ka vanas testamendis on Jeruusalemm kesksel kohal. Kogu Jeruusalemm on nagu üks suur mõistatus, kus tsivilisatsioonide põimumine on mitte üksi politoloogide teooria, vaid palja silmaga tunnistatav nähtus.

 

Jeruusalemmas võivad reisijad märgata Kristuse siinviibimise jälgi ja tunnetada piibliskirjeldatud õhkkonda. Seda muidugi juhul, kui ei liiguta üksnes mööda Jeruusalemma modernset lääneosa või Via Dolorosat.

 

Kristlikud kirikud ja Õlimäe kloostrid, kus Jeesus veetis oma viimase öö enne vahistamist, moodustavad araablaste majadega kummalise koosluse – kirikute küljes on igast kaarest arvukalt maju, kuna maa on siin väga kallis. Õlimäel on kõrvetavalt palav isegi sügisel, mistõttu tasub siin kõndida varjus mööda müüriääri. Sealt pääseb Ketsemani aeda, kus Kristus viimasel õhtul palvetas ning kus ta reedeti ja kinni võeti. Õlimäest vasakul laiub sügav Kidroni org, kus pühakirja järgi toimub viimne kohtumõistmine. Eemalt paistavad prohvetite hauad, Taaveti linn ja Siinai mägi.

 

Õlimäelt laskutakse vanalinna. Jeruusalemma vanalinn on jaotatud armeenlaste, araablaste, juutide ja kristlaste kvartaliteks. Kompaktses vanalinnas elab 30 000 inimest, suurem osa neist on araablased (nii moslemid kui ka kristlased).

 

Selle koha peal, kus kõrgus kuningas Saalomoni tempel (kust Kristus kaubitsejad laiali ajas), hiljem aga seisis Templirüütlite ordu hoone, on nüüd Kaljutempel. Selle pühakoja läänesein ongi juutide püha Nutumüür. Samuti on see koht, kus Muhamed sai koraani järgi ingel Gabrielilt voli anda edasi Allahi sõnad ja raamatu. Pärast surma viidi Muhamed salapäraselt Mekast ära ja ta sattus Allahi juurde. Moslemite jaoks on Jeruusalemm Meka ja Medina järel kolmas püha linn.

 

Nutumüüril oli algselt vaid kaitsefunktsioon. Pärastpoole muutis Herodes selle kindlusemüüriks. Veel nüüdki, kaks tuhat aastat hiljem, on see inimpisarate ja -higi varal ehitatud müür lootuse ja taassünni sümbol. Kunagi kaitse eesmärgil püstitatud Nutumüür sai juutidele pikaks ajaks rahva hinge sümboliks. Nutumüüri ääres palvetab ridade viisi õigeusklikke, karvamütsid ja mustad kaabud peas. Naised palvetavad siin omaette – nad on meestest aiaga eraldatud.

 

Nutumüüri äärest algab ristitee mööda Via Dolorosat. See on umbes kilomeetripikkune Kristuse kannatuste tee, mis lookleb mööda moslemite ja kristlaste kvartaleid ning jõuab lõpuks ristilöömispaigani – Kristuse Haua kirikuni. Tee ei tundu vaevaline, Jeesusel tuli aga terve tee õlgadel rasket risti kanda. Rada algab Lõviväravatest, mis on Kaljutemplile kõige lähemal. Teele jääb Omrimi kool. Selles paigas jäi Jeesus esimest korda seisma. Kokku peatus ta 14 korral, 3 korral langes ta risti raskuse all maha. Via Dolorosa viib lõpuks Kristuse Haua kirikuni. Siin oli Kolgata mägi, kus Jeesus risti löödi ja maha maeti. See paik on kõikide kristlaste jaoks kõige püham. Kirik jaguneb samamoodi nagu maailm ja Jeruusalemm: osa pühasid esemeid on õigeusklike, osa armeenlaste, osa katoliiklaste, osa koptide ja süürlaste kontrolli all. Kiriku kõrval müüvad araabia kaupmehed õlipuust ristikesi ja muud kristlikku atribuutikat. Nende vahel sagivad turiste püüdvad giidid.

Kristlased ja muud turistid külastavad sageli ka paika, kus Jeesus Kristus sõi koos apostlitega viimset õhtusööki. See koht on Siinai mäe jalamil väljaspool Jeruusalemma vanalinna müüre Taaveti haua kõrval. 

Moosese mägi ja Püha Katariina klooster

Kesk-Ida regioonis on neli iidset püha mäge. Üks neist on Siinai poolsaare lõunaosas asuv Siinai mägi.

Siinai ehk Hoorebi ehk Moosese mägi on kõrgelt au sees peetav palverändurite keskus.

Ekskursioon siia algab hilisõhtul. Pärast mitmetunnist bussisõitu saabume Moosese mäe jalamil asuvasse Püha Katariina kloostrisse. Igal ööl rühivad tuhanded rändurid mööda tähtedest valgustatud mägiradu üles püha mäetipu poole, kus piibli järgi andis Jumal Moosesele kümne käsuga kivitahvlid.

Mäetippu viib kaks teed. Ülesminekuks valitakse harilikult pisut pikem, ent öisel ajal kergemini läbitav tee, mille rajasid XIX sajandil egiptlased. Seda teed käib ka kaamelitega beduiinide karavan. Neile, kel on jõud otsakorral, pakuvad nad võimalust jätkata teed ratsa. Kolme tunni intensiivse ronimise järel (tee pikkus on 8 km) jõutakse Moosese mäe tippu (2285 m). Mäe otsa tuleb jõuda enne päikesetõusu, sest nunnade sõnul saab Moosese mäe otsas päikesetõusu ajal andeks kõik patud, kui neid kahetseda.

Siinai mäe otsast avanevad vapustavad vaated – nii kaugele kui silm ulatub, kõikjal ärkavad punakast graniidist mäed, soojendatuna kaljude tagant tõusva päikese esimestest kiirtest.

Päikesetõusu järel laskume mäest alla. Nüüd võib rajaks valida teise, rängema tee, milleks on nunnade käsitsiraiutud 3750 trepiastet. Poolel teel avaneb vaade linnulennult Püha Katariina kloostrile. Moosese mäest alla tulnud, käime Püha Katariina kloostris.

Püha Katariina klooster on maailma vanim ida ortodoksi klooster, mis töötab tänapäevani. Just siin saab näha püha Katariina säilmeid ja piiblis mainitud põlevat põõsast. Selle põõsa leekides ilmutas Jumal end esmakordselt Moosesele. Püha Katariina kloostris hoitakse ja uuritakse enam kui 2000 ikooni, 3000 käsikirja, erinevaid dokumente, raamatuid, rituaalides kasutatavaid liturgiliste tarvete kogusid. Püha Katariina klooster on tänapäeval kogunemispaik terve maailma ränduritele – nii usklikele kui ka kunstihuvilistele, kes on siia tulnud vaatama maailmakuulsat arhitektuurimälestist.