Pindala. Hispaania pindala on 504 782 km². Kanaari saarte kogupindala on 7447 km², Tenerife saare pindala on 2034 km².
Pealinn. Hispaania pealinn on Madrid (3 132 463 mln elanikku, 2007. a). Igal saarel on oma pealinn. Kanaari saarte pealinnad on Santa Cruz de Tenerife ja Las Palmas de Gran Canaria. Saarestiku pealinn ja valitsuse tööpaik vahetuvad iga nelja aasta tagant.
Geograafiline asend. Hispaania asub Euroopa edelaosas ja hõlmab 5/6 Pürenee poolsaarest. Hispaania kirdeosas eraldab riiki Prantsusmaast ja Andorrast Pürenee mäeahelik, lõunapiiriks on Gibraltari väin, läänenaabriks aga Portugal. Hispaania põhja- ja lõunarannikut uhuvad Atlandi ookeani veed, kagukallast aga Vahemere lained. Hispaania on jaotatud 17 autonoomseks piirkonnaks, sealhulgas Baleaari ja Pitiuusi saared Vahemeres ning Kanaari saared Atlandi ookeanis.
Atlandi ookeanis asuv Hispaania kuningriigi autonoomne piirkond – Kanaari saared – moodustub seitsmest suurest ja kuuest väikesest vulkaanilise päritoluga saarest. See on uueaja Euroopa kaugeim punkt, mida lahutab Aafrika rannikust vaid 108 km, Pürenee poolsaarest aga ligikaudu 1500 km. Kanaaride suurimad saared on Tenerife, Fuerteventura, Gran Canaria, Lanzarote, La Palma, La Gomera ja El Hierro. Nii suuruse kui ka looduse ja kliima poolest üksteisest erinevad saared on jaotatud kaheks provintsiks: lääne- (pealinn Santa Cruz) ja idaprovintsiks (pealinn Las Palmas). Riigi kõrgeim mäetipp Pico de Teide (3718 m) asub Tenerife saarel.
Kliima. Hispaania asub lähistroopilises kliimavööndis, kus on kaks aastaaega. Riigi suure territooriumi, isepärase pinnamoe ning Vahemere ja Atlandi ookeani mõju tõttu erineb kliima piirkonniti, seda eriti talvel. Hispaania põhjaosa on riigi kõige niiskem piirkond. Ida- ja lõunarannikul ning saartel on talved mahedad, riigi keskosas langeb õhutemperatuur talvel sageli alla nulli. Suvi on kuum kõikjal, välja arvatud mäestikes.
Kanaaride kliima on Hispaania mandriosa kliimast pisut erinev. Kanaari saartel on aastaringselt soe – kuu keskmine õhutemperatuur on siin 18–24°C, veetemperatuur Atlandi ookeanis 19–20°C. Kanaaride soe kliima on tingitud kõrvalolevast Aafrikast, soojast Golfi hoovusest ja alailma Sahara kõrbest Atlandile puhuvast tuulest. Geograafilise asendi ja omalaadse maastiku tõttu erineb saarte kliima mahedast ja pehmest kuni kuuma ja kuivani.
Rahvastik. Hispaanias elab 46 miljonit elanikku (jaanuar 2009. a). Kanaari saartel elab 2 025 951 (2007) miljonit elanikku, neist 865 070 Tenerifel ja 815 379 Gran Canarial (2007. a). Kanaari saarte elanikud moodustavad peaaegu 5% kogu Hispaania rahvastikust. 80% riigi elanikest moodustavad hispaanlased, ülejäänu katalaanid, galeegid ja baskid. Lisaks sellele elab siin ka portugallasi ja mustlasi (peamiselt Andaluusias).
Keel. Kanaaridel, nagu terve Hispaania territooriumil, on riigikeel hispaania keel. Mõnel pool kõneldakse aga murdeid: Galiitsias räägitakse galeegi keelt, Baskimaal ja Navarra provintsis baski keelt, Kataloonias, Valencias ja Baleaaridel katalaani keelt. Kuurortides on populaarsed inglise ja saksa keel.
Religioon. Suurem osa hispaanlastest on katoliiklased. 76% siinsetest elanikest on Rooma katoliiklased, 2% on õigeusklikud, protestandid, moslemid, juudid ja bahaismi järgijad. 19% hispaanlastest ei seosta end ühegi religiooniga.
Riigikord. 1978. aasta põhiseaduse järgi on Hispaania parlamentaarse monarhhiaga riik. Riigipea on kuningas, kelle troon on päritav. 1975. aastast on Hispaania kuningas Carlos I, kelle pärijaks on prints Philippe. Hispaania seadusandlusorgan on kahekojaline parlament (Las Cortes Generales), mille moodustavad senat (Senado) ja rahvasaadikute kongress (Congreso de los Diputados). Hispaania täidesaatvat võimu teostab valitsuse esimees ehk peaminister. Peaministri kandidatuuri (kelleks on tavaliselt parlamendi enamuspartei või koalitsioonipartei esimees) seab üles kuningas ja kinnitab parlament. Praegusel hetkel juhib ministritekogu president José Luis Rodriguez Zapatero (alates 17.04.2004). Asepeaministri määrab ametisse kuningas peaministri ettepanekul. Hispaania peamised erakonnad on Hispaania Rahvapartei, Hispaania Sotsialistlik Töölispartei, Hispaania Kommunistlik Partei, Baski Natsionalistlik Partei, Kanaari saarte koalitsioon ja teised. Hispaania on jaotatud 17 autonoomseks piirkonnaks ja kaheks autonoomseks linnaks. Autonoomsed piirkonnad jagunevad 50 provintsiks. Alates 1979. aastast valib iga autonoomne piirkond kohaliku omavalitsuse, mis vastutab regiooni tervishoiu-, haridus- ja teiste sotsiaalprogrammide eest. Kohalike omavalitsuste esindajad osalevad ka senati töös.
Majandus. Hispaania on endine agraarmaa. 1960.–1975. aastatel jäi Hispaania majanduskasvult alla vaid Jaapanile – riik muutus kiiresti tööstus-põllumajandusmaaks. Nüüdisajal on Hispaania majanduslikult väga tugev riik, see on kogutoodangu poolest Euroopas viiendal kohal. Peamised tööstuspiirkonnad on põhja- ja idarannikul. Hispaania varustab end ise alumiiniumi, tsingi, vase ja pliiga. Riigis on välja arendatud laeva- ja autoehitus. Väga oluline ja tulutoov majandusharu on turism – igal aastal külastab Hispaaniat 60 miljonit turisti.
Põllumajandus hõlmab tänapäeval enam kui viiendikku Hispaania majandustegevusest. Taimekasvatus annab 53% ja loomakasvatus 41% põllumajanduse kogutoodangust. Hispaania on tsitruste kasvatamise poolest maailma üks esiriike. Hispaanlased on suurimad oliiviõlitootjad maailmas, ka veinivalmistamise poolest on nad maailmas esirinnas.
Kanaari saarte majanduses mängib juhtivat rolli turism, mis annab 32% saarestiku kogutoodangust. Kanaaridel käib aastas ligikaudu 10 miljonit turisti. Teised olulisemad majandusharud on ehitus ja põllumajandus. Saartel kasvatatakse tomatit, kartulit, sibulat, suhkruroogu, viinamarju, datleid, apelsine, sidruneid, viigipuumarju, aprikoose, virsikuid, mandleid, aga ka nisu, otra ja maisi. Ekspordiks kasvatatakse banaane ja tubakat.
Viimase 20 aasta jooksul on Kanaari saarte majanduskasv olnud ligikaudu 5%. Majanduse jõudsale edenemisele on kaasa aidanud välisinvesteeringud turismi infrastruktuuri arendamiseks, samuti Eurofond.
Maavarad. Hispaania maapõue ei saa väga rikkaks pidada, kuigi mõne tooraine varud on väga suured, näiteks püriidi-, tsingi ja pliivarud riigi mandriosas. Hispaanias on elavhõbedat, kivisütt, raua- ja vasemaaki, kaaliumkarbonaati ja pruunsütt. Lisaks eelnevale leidub magnesiiti, uraani, kulda, hõbedat, marmorit, merglit, pisut ka naftat ja maagaasi.
Toit. Hispaania köök on tüüpiline Vahemere maade köök, mida iseloomustab maitserohelise, tomatite, baklažaanide ja pipra rohkus. Hispaanlased tarvitavad juba iidsetest aegadest toiduks viinamarju ja oliive ning neist valmistatud tooteid – veini ja oliiviõli. Eri provintside toidud erinevad üksteisest. Kanaari saarte köögile on iseloomulikud kohalikust toorainest valmistatud road. Toiduainetena kasutatakse siin värsket kala, mereande, kitseliha ning mitmesuguseid saarel kasvavaid puu- ja juurvilju – avokaadosid, tomateid, papaiasid ja banaane. Kõigele lisatakse erinevaid teravaid ja aromaatseid kastmeid. Kanaaride köögis on sadu kastmete retsepte. Erinevad salatid ja värsked aedviljad serveeritakse tavaliselt eraldi või pearoa garneeringuna.
Kanaaride populaarseimad road on liha- ja kalaroogade juurde garneeringuna pakutav papas arrugadas (soolases vees keedetud koorega kartul, mida keedetakse seni, kuni kogu vesi on aurustunud ja kartul on kattunud soolakristallidega), sancocho canario (kalahautis, tavaliselt ahvenast), ropa vieja (kana-, veise- ja kartulihautis), conejo al salmorejo (teatud kastmes hautatud küülik), baifo ja machorra (kitseliha), arroz con verduras (tükeldatud piprakaunade, maisi ja tomatiga riisisalat). Enamik roogi serveeritakse koos erilise kastme mojoga, mille valmistamisel kasutatakse küüslauku ja teisi toiduaineid, mis määravad kastme värvi (harilikult punane või roheline). Samuti antakse lauale gofio – maisijahust tehtud puder või koorikleib. Kanaari saartel on populaarsed ka hispaanlaste traditsioonilised road paella (riis mereandide ja tükeldatud lihaga), gazpacho (mitmesugustest aedviljadest külm supp), caldera de pescado (hispaaniapärane kalasupp) ning tortillas (omlett köögiviljade, juustu, maitserohelise, sibula ja muu taolisega). Uusi roogi soovitame süüa väikestes kogustes, et nendega järk-järgult kohaneda.
Kanaaride populaarseim dessert on mandlitest, munast ja kaneelist valmistatud magus kreem bienmesabe. Magustoitude hulka arvatakse ka juustu- ja puuviljavalik (quesos y frutas). Siin juuakse kolme sorti kohvi: cafe solot (must kohv), cortadot (vähese piimaga kohv) ning cafe con lechet (pooleldi piimast, pooleldi kohvist koosnev jook).
Alkohol. Hispaania on kuulus oma iidsete veinivalmistamistraditsioonide poolest. Toidu juurde juuakse siin alati valget või punast Hispaania veini. Populaarseimad veinid valmistatakse mandri veinitehastes Torres, Rioja ja Siglo. Kanaaride igas restoranis saab maitsta majaveini (vino de casa), mis serveeritakse harilikult karahvinis. Nagu Hispaania mandriosas, nii on ka Kanaaridel väga populaarne sangria – punasest veinist ja vahuveinist valmistatud kokteil, mis serveeritakse jää ja tükeldatud värskete puuviljadega karahvinis. Kanaaridel toodetakse nendele omast veini Malvazia. Sel omapärasel merevaigukarva veinil on magus maitse. Kanaari saared on kuulsad ka oma rummi, konjaki ja likööride poolest. Populaarseim Hispaania õlu on Dorada ja San Miguel.
Ajalugu. Teadlaste andmetel on Kanaari saared tekkinud vulkaanipurskest. Kanaaride vanim saar Lanzarote on enam kui 20 miljoni aasta vanune. Gran Canaria kerkis 14 miljoni aasta ja Tenerife 10 miljoni aasta eest.
Kanaaride esimesed asukad oli guantšid, kes elasid üsna isoleeritult. Guantše on oma allikates maininud foiniiklased, kreeklased ja roomlased. Araablased püüdsid neid alatasa alistada. 1402. aastal maabus Kanaaride ekspeditsiooni juht, prantsuse uurija Jean Betancoure esmakordselt Lanzarote põhjakaldal. Ta haaras enda valdusesse Fuerteventura ja El Hierro. La Gomera, Gran Canaria ja Tenerife elanikud võitlesid hispaania sissetungijate vastu pea sada aastat. 1495. aastal tuli aga hispaanlaste üleolekut tunnistada. Rikkaks saanud saared meelitasid siia kaupmehi ja seiklejaid tervest Euroopast. Christoph Kolumbuse 1492. aastal avastatud mereteed suurendasid Kanaari saarte tähtsust veelgi. XIX sajandini oli saarestiku valitsemiskeskus Gran Canaria. Saare pealinna Las Palmase sadamas Puerto de la Luzis peatusid enne pikka reisi moona varumiseks kõik laevad, mis suundusid uusi mandreid otsima. Hiljem, kui Ameerika ja meretee Ida-Indiasse olid juba avastatud, peatusid siin kõik uutele mandritele suundujad.
XX sajandil hakkasid kaks linna – Gran Canaria ja Tenerife pealinnad – konkureerima saarestiku pealinna tiitlile. Sellest ajast kujunes kaks provintsi: ida- ja lääneprovints. 1936–1975 valitses Kanaaridel (välja arvatud Las Palmases), nagu ka mujal Hispaanias, Franco diktatuur. Franco surma järel tõstis pead demokraatia ja algas kiire majanduslik tõus. 1982. aastal said Kanaarid autonoomia ning sellest ajast kuuluvad Kanaari saared (kui Hispaania autonoomne piirkond) NATOsse ja 1986. aastast Euroopa Liitu.
KASULIKUD NÕUANDED
Elekter. Elektrivõrgu pinge on 125 V ja 220 V. Lugege hoolikalt vannitoas olevaid instruktsioone.
Telefon. Telefoniautomaatide ulatuslik võrk võimaldab teil helistada mis tahes riiki terves maailmas. Telefoniautomaatidest helistamiseks kasutatakse 10-, 20- ja 50-sendiseid ning 1- ja 2-euroseid münte. Telefoniautomaadist on odavam helistada kui hotellist. Riigi kood on 34. Rahvusvaheline kood Hispaaniast helistamiseks on 00. Eestisse helistamiseks tuleb valida järgmised numbrid: 00 + 372 + telefoninumber.
Raha. Hispaanias on kasutusel euro. Riigis on käibel 5-, 10-, 20-, 50-, 100-, 200- ja 500-eurosed paberrahatähed, samuti 1-, 2-, 5-, 10-, 20- ja 50-sendised ning 1- ja 2-eurosed mündid. Raha saab vahetada enamikes hotellides, reisibüroodes. Kõige soodsam on aga raha vahetada pangas. Pangakontorid on avatud tööpäevadel 9–14, laupäeval 9–13, pühapäeval suletud. Kui pangad on juba suletud, saab raha vahetada harilikult õhtuni töötavates valuutavahetuspunktides (caja de cambio). Suuremates hotellides, toitlustuskohtades ja kaubanduskeskustes saab arveid tasuda krediitkaardiga. Olemas ka sularahaautomaadid.
Kauplused. Kauplused ja kaubanduskeskused on avatud iga päev kell 9.00–20.00. Pühapäeviti on mõned poed suletud. Enamik asutusi ja ka mõningad poed on siesta (lõunapausi) ajal (13.00–16.00) suletud.
Joogivesi. Ärge jooge kraanivett. Selle asemel on soovitatav juua ostetud pudelivett. Nii karboniseeritud (agua con gas) kui ka karboniseerimata (agua sin gas) mineraalvett saab osta igast baarist, restoranist ja poest.
Jootraha. Teenindavale personalile hotellis on soovitatav jätta jootraha. Baarides ja restoranides on kombeks jätta teenindajatele jootraha (10% arvest). Mõnes restoranis on teenindus juba arve hulka arvestatud. Sel juhul ei ole jootraha jätta vaja.
Riietus. Hispaanias ega Kanaari saartel ei ole mingeid erilisi riietumis- ega käitumisnorme, üksnes kirikuid külastades tuleks riietuda tagasihoidlikumalt. Siinsetes supelrandades võib kohata naisi ilma päevitusriiete ülemise osata.
Arstiabi. Ootamatu haiguse või õnnetusjuhtumi korral pöörduge lähimasse arstiabipunkti või kutsuge hotelliadministraatori kaudu arst. Raviteenuste osutamise eest nõudke järgmisi dokumente: diagnoosiga arstitõend, arsti allkirja ja pitsatiga kinnitatud raviteenuste arved, ravimiretseptid ja väljastatud ravimi kviitungid. Haiglaravi, transpordi ja kiirabiteenuse eest saate vastavalt kindlustuspoliisil märgitud tingimustele kindlustusseltsilt hüvitist, kui pöördute õigeaegselt kindlustusseltsi esindaja poole (aadresse vt poliisilt), kes vastutab teie ravi ja ravihüvitiste eest. Lugege hoolikalt poliisil olevat informatsiooni.
Vaktsineerimine. Kohustuslikku vaktsineerimist reisijatele ei ole. Täiendava teabe saamiseks pöörduge oma perearsti või Lääne-Tallinna Keskhaigla Merimetsa nakkuskeskuse poole aadressil Paldiski mnt 62, Tallinn, telefon 6 598 594.
Ettevaatusabinõud. Kandke alati peakatet, päikeseprille ning kasutage päikesekaitsekreeme. Vältige (iseäranis esimestel päevadel) viibimist pikka aega päikese käes, kuna oht kuumarabandust saada on suur (maheda mereõhu tõttu ei tunne te päikesekiirte mõju). Vältige väga külmade jookide tarbimist – suur temperatuurivahe võib põhjustada külmetust või angiini. Nagu igal pool mujal, on ka Kanaaridel taskuvargaid, seepärast hoidke oma rahal ja passil silm peal, ärge pange neid ühte kotti ega taskusse. Raha, väärtesemed ja dokumendid saate jätta hotelli seifi (harilikult lisatasu eest). Passi kaotamisel pöörduge Eesti konsulaati Madridis. Asjaajamisele kulub siin palju aega, samuti peate tegema lisakulutusi.
Pildistamine ja filmimine. Hispaanias on lubatud pildistada peaaegu kõikjal. Mõningates paikades ei tohi pildistamisel kasutada välkvalgustit. Selle kohta on üleval teavitavad tahvlid.
Transport. Kanaari saartel on välja arendatud hea ühistranspordivõrk – kuurortide vahel sõidavad bussid. Bussidesse sisenetakse üksnes esiuksest, väljutakse aga ainult tagumistest ustest. Piletid saab soetada bussis. Kuurortides sõidavad valget värvi taksod, mille katusel on takso eraldusmärk. Taksodel on taksomeetrid, mis töötavad vastavalt tee pikkusele, kellaajale ja nädalapäevale eri hinnarežiimidel.
Autorent. Kanaari saartel saab taskukohase hinnaga (30–70 eurot ööpäevas) auto rentida. Auto rentija peab olema vähemalt 21aastane juhtimisõigusega isik (juhistaaži peab olema vähemalt üks aasta). Rentimiseks läheb vaja passi, krediitkaarti või tagatisraha. Siinsetest liikluseeskirjadest peaks teadma, et linnades on suurim lubatud sõidukiirus 50 km/h, maanteedel 90 km/h ja kiirteedel 120 km/h. Tasulisi parklaid tähistatakse siin sinise värviga. Auto hoidmiseks sellises parklas tuleb parkimisautomaati panna 10-, 20-, 50-sendised või 1-, 2-eurosed mündid, võtta väljastatav pilet ning asetada see autos nähtavale kohale.
Piirangud sisseveetavale kaubale. Kui kaup ei ole soetatud edasimüümise eesmärgil, vaid isikliku kasutamise otstarbeks, ei ole Euroopa Liidu riikides reisides riiki sisseveetavale kaubale piiranguid. Isiklikuks otstarbeks soetatud kaupa ei tohi olla rohkem kui 800 sigaretti, 400 sigarillot, 200 sigarit, 1 kg tubakat, 10 l kangeid alkohoolseid jooke, 20 l piiritusveini (nt portveini või šerrit), 90 l veini, millest kuni 60 l võib olla vahuvein, ning 110 l õlut.
RIIGI ERIPÄRAD
Riigi eripärad. Hispaania on härjavõitluse, flamenko, lõputu päikese, veini ja tantsupidude, Don Quijote ja tuuleveskite maa. Alles 30 aasta eest tunti seda riiki konservatiivsete traditsioonide ja Franco diktatuuri poolest, tänapäeval on Hispaania üks liberaalsemaid ja tolerantsemaid riike Euroopas. See maa on kuulus mitte üksnes oma kultuurilise ja ajaloolise pärandi, vaid ka vapustava mitmekesisuse poolest – igal piirkonnal on siin midagi omapärast ja originaalset. Erisustele vaatamata ühendab kõiki hispaanlasi armastus muusika, tantsu ja laulu vastu ning optimistlik ja positiivne suhtumine ellu ja ümbritsevasse maailma.
Hotellide eripärad. Kanaari saartel, nagu ka Hispaanias, kehtivad Euroopa hotelliklassifikatsiooni standardid. Hotellide kategooriaid tähistatakse tärnidega, apartementide kategooriaid võtmekestega. Hotelli kategooria sõltub siin hoone asukohast, pakutavate teenuste hulgast ja kvaliteedist, teeninduse tasemest, tubade suurusest ja sisustusest. Kuna turism on Kanaari saartel juba iidne majandusharu, on mõningad siinsed hotellid ehitatud varem kui Türgi või Egiptuse omad. Novatours esitab kataloogis lisaks hotellide ametlikule kategooriale ka täiendava Novatoursi klassifikatsiooni (väikeste gloobuste näol), et aidata teil valida hotell, mis teie ootustele kõige enam vastab.
Tenerife ja Gran Canaria hotellides võidakse puhkajatelt hotelli lisateenuste (rahvusvahelised kõned, minibaari kasutamine jms) eest nõuda tagatisraha. Tagatis on eri hotellides eri suurusega. Tagatist saab tasuda sularahas (eurodes) või krediitkaardiga, millel blokeeritakse vastav summa. Sularahas makstud tagatise saab külastaja tagasi hotellist väljaregistreerimisel, tagatissumma blokeering krediitkaardil tühistatakse 5–7 päeva jooksul pärast lahkumist.
Kanaari saarte hotellidel ei ole oma randu. Sissepääs suplusrandadele on tasuta, ent lamamistoolide ja päikesevarjude eest tuleb täiendavalt tasuda. Randa või basseini äärde minnes tuleb kaasa võtta oma käterätt. Hotelli käterättide toast välja viimine on keelatud. Mõningates hotellides saab rannarätiku tagatise eest, mõningates saab selle laenutada.
Hotellitoa võti tuleb jätta vastuvõtulauda. Kaotatud võtme eest peab maksma trahvi.
Rahva eripärad. Kanaari saarte elanikel, nagu ka kõigil hispaanlastel, on sünnipärane omadus suhelda ja elust rõõmu tunda. Hispaania elanike kohta käib suurepärane ütlus „disfrutar de la vida“, mis tähendab elu tõelist nautimist (sõna-sõnalt ‘elu vilju noppima’). Hispaanlased on väga soojad, heatahtlikud ja sõbralikud. Sellele vaatamata sõlmivad nad välismaalastega harva sõprussidemeid ja hoiavad nendega suheldes teatud distantsi.
Hispaanlased pühendavad ühepalju energiat nii tööle kui ka meelelahutusele. Aeg on siin paindlik – enamik inimesi sobitab oma tööd pigem ühiskondliku elu vajadustega kui elab täpselt kellaseieri järgi. Sel põhjusel hispaanlased hilinevad sageli, nad armastavad lobiseda ja uudishimutseda.
Hispaanlaste jaoks on söömine kui suhtlemise viis – sõprade ring või eri perekonnad tulevad kokku, et koos lõunat või õhtust süüa. Pärast lõunasööki armastavad hispaanlased 2–3 tundi leiba luusse lasta ehk siestat pidada. Sel ajal on poed, asutused ja enamik kohvikuid suletud. Linnad näivad siesta ajal just nagu välja surnud. Hispaanlased õhtustavad hilja – alles kella üheksa paiku. Nad armastavad õhtuti tänavail jalutada, kõrtsi või restorani sisse astuda ja kohvitassi või veinipokaali ääres vaielda või niisama lobiseda.
Suuremale osale hispaanlastest on pere kõige tähtsam asi elus. Siin elavad kaks või kolm põlvkonda ühe katuse all. Kui ei, siis nad vähemalt kohtuvad sageli. Noored elavad sageli 30ndate eluaastateni vanemate juures ja kolivad välja alles siis, kui abielluvad. Hispaanlased armastavad väga lapsi ja pööravad suurt tähelepanu nende harimisele.
Mida tasub Hispaanias teha? Turistidele pakuvad meeldejäävaid elamusi igas linnas vähemalt mõned korrad aastas korraldatavad rahvapeod, fiestad, festivalid, mida ei ole üheski Euroopa riigis nii palju kui siin. Terves riigis ei leidu külakestki, kus aastaaegade vaheldumisel ei avaldaks küla või linna kaitsja Neitsi Maarjale austust protsessioonide, härgade võidujooksude, ilutulestike, mängulahingute, iidsete rituaalide või massiliste rongkäikudega. Kanaari saared on kuulsad oma karnevalide poolest, mida võib ürituste rohkuse ja kostüümide mitmekesisuse poolest võrrelda tuntud Rio de Janeiro karnevalidega. Kanaari saarte karnevalid on ühed suurimatest Euroopas. Värvilised ja ekstravagantsed kostüümid ning ladinarütmidega tänavaüritused annavad saare elanikele suurepärase võimaluse põgeneda igapäeva rutiinist, lõõgastuda ja pidutseda.
Unustamatu mulje jätavad puhkajatele ka Tenerife mustad rannad, kus liiv on segunenud vulkaanituhaga. Teistel turistide lemmiksaartel Gran Canarial, Lanzarotel ja Fuerteventural on rannaliiv heledam. Muljeteavaldav on Anaga Mägede maaliline maastik Tenerife kirdeosas, mis tekitab tunde, nagu oleks ümbrtitsetud Lõuna Ameerika mägedest. Anaga Mäed on koopaid täis ja kuni tänapäevani on need koduks vanadele mäeelanikele. Teno Mägede ahel Tenerife läänerannikul võlub oma allikatega ja kaunite küladega. Tenerifel tasub uudistama minna ka hipide randa, kus hipid ja nendemeelsed elavad veel praegugi iseehitatud palmiokstest hurtsikutes. Kalaarmastajad peavad külastama Medano lähedal asuvat kaluriküla Los Abrigos.
Gran Canaria saarel lummavad reisijaid Maspalomase liivaluited. Need on valgest liivast kõrbe meenutavad luited, mis vastanduvad huvitavalt saare vulkaanilise maastikuga.
Hispaania saartel puhates peab kindlasti nägema flamenkot – hispaanlaste temperamentset tantsu, mida tantsitakse tänavail, väljakuil, ööklubides ja restoranides. Flamenko on XV sajandil Andaluusias sündinud omapärane muusika- ja tantsustiil, kus musta riietunud mehed ja punaste laiade volangseelikutega naised klõbistavad kitarrimuusika saatel kontsi, samal ajal kastanjette kõristades. Üks tuntuimatest flamenko tantsijatest on Hispaania koreograaf Carmen Mota, kes korraldab Tenerifel tihti etendusi.
Kanaari saartel tasub maitsta mereande – need on siin alati värsked ja suurepäraselt valmistatud. Samuti on soovitatav proovida Malvazia veini, mida valmistatakse üksnes Kanaari saartel. Malvaziat nimetatakse kuninglikuks veiniks, sest keisrinna Jekaterina armastas seda väga.
Hispaania veidrused. Kanaari saarte praegune nimi tuleb ladina sõnast canis (koer). Saartele anti selline nimi seetõttu, et Kanaaridel elas palju metsikuid koeri.
Antiikajal peeti Heraklese sammaste (Gibraltari väina) taga olevaid Kanaari saari legendaarse vee alla uppunud Atlantise osaks. Legendile võis tõetruudust juurde anda Kanaaride esiasukate guantšide välimus – need olid pikad, laia näo, tõmmu naha, heledate juuste ja siniste silmadega inimesed (täpselt nii kirjeldas Atlantise elanikke Platon).
Siesta, fiesta ja basta – nii iseloomustavad hispaanlased oma elustiili. Lärmakas fiesta kestab hommikuni, hommikul on basta, pärastlõunal siesta. Vaatamata sellisele elustiilile suudavad hispaanlased suurepäraselt töökohustused ja lõbu kokku sobitada, tegemata seda pere või enda isiklike vajaduste arvelt.
Ainulaadse maastiku ja Atlandi ookeani mõjude tõttu on Kanaari saarte ilmad väga muutlikud – ühel ja samal päeval võib vihma sadada, päike võib kõrvetada ja paks udu võib kogu saare enda alla matta.
Hispaaniat oleks raske ette kujutada ilma härjavõitluse ehk corridata. Sellel maal XVI sajandi lõpus populaarseks saanud härjavõitlus sümboliseerib tavalise inimese toreadoori triumfi feodaalrüütli pikadoori üle. Kummalisel kombel ei korraldata Kanaaridel härjavõitlusi, vastupidi – sellele ollakse koguni vastu.
Kanaari saartel kasvavad põlematud Kanaari männid. Neil puudel on väga paks koor. Kanaari männid saavad niiskuse pilvedest.
Kohustuslikud vaatamisväärsused. Tenerifel väärib külastamist eksootilise taimestiku ja loomastiku poolest kuulus Loro park. Vapustavaid elamusi pakub ka saare keskel olev Masca mäekuru, milles asub väike küla. Selles alles hiljuti välismaailmast isoleeritud külas avanevad suisa lummavad vaated. Tenerifel tasub kindlasti käia maailma suuruselt kolmandal tulemäel Teide ja jalutada seda ümbritsevas rahvuspargis.
Tenerifel puhates on soovitatav käia ka teistel Kanaari saartel. Vaatamist väärivad ainulaadne tegevvulkaaniga saar Lanzarote, vulkaanidega rahvuspark Timanfaya, saarestiku rohelisim saar La Gomera ja sellel asuv Garajonay rahvuspark
Tenerife - igavese kevade saar
Ookeanist väljaulatuvad mustad vulkaanilised rannad, kollased liivarannad, võõrplaneeti meenutav maastik – see on Tenerife. Romantikud saavad jalutada banaaniistandustes, seigelda lagunevate koloniaalaegsete villade ümbruses ja lubjaga valgendatud külamajade vahel. Lõbuhimulised puhkajad võivad aga igal ööl klubimaratoni sukelduda.
Tenerife on Kanaari saarestiku suurim saar. Siin elab 865 070 inimest (2007). Tenerife pealinn on Santa Cruz de Tenerife. Seda saart nimetatakse sageli igavese kevade saareks. Soe ja mahe kliima meelitab siia aastaringselt puhkajaid tervest maailmast. Talvel ei lange õhutemperatuur alla 20°C, suvel tõuseb see aga väga harva üle 30°C. Veetemperatuur jääb saarel vahemikku 18°C (talvel) ja 22°C (suvel). Saare esimeste asukate guantšide keeles tähendas Tenerife „lumist mäge“. See nimi on antud võrratult ilusale looduse ausambale – Teide vulkaanile, mis asetseb saare keskel. See 20 kilomeetrise läbimõõduga 3718 meetri kõrgune hiiglaslik tulemägi on Hispaania kõrgeim mäetipp, mida külastab rohkelt turiste. Vulkaan jagab saare kliima kaheks: põhjas on niiske ja seega lopsaka taimestikuga osa, edelasse jääb päikeseline ja kuiv piirkond. Kuna saare lõunaosas on soojem, on siia tekkinud suured kuurordid. Tenerife kuurortidel on puhkajatele pakkuda ainulaadset vulkaanimaastikku, vee- ja maismaaspordi võimalusi, kuurordielu ja iseäralikke musta vulkaanilise liivaga randu.
Tenerife populaarseim pidu karneval
Tenerife on kuulus oma karnevali poolest, mis toimub veebruarist märtsi keskpaigani. See on Kanaari saarte kõige populaarsem üritus, milles on ühendatud Veneetsia karnevali suurejoonelisus ja Brasiilia karnevali kirg. Terve veebruarikuu kestvates karnevalipidustustes osalevad nii täiskasvanud kui ka Kanaaride pisikesed elanikud. Ettevalmistus karnevaliks nõuab kohalikelt palju aega. Niipea, kui tehakse teatavaks järgmise karnevali teema (milleks on tavaliselt kuulus ajaloosündmus), hakkavad Kanaaride elanikud endale uusi karnevalikostüüme looma ning karnevaliliste üllatamiseks muusikalisi etteasteid ja näitemänge harjutama. Pidustuste ajal on Kanaari saarte linnatänavad ja -väljakud ehitud pidulike atribuutidega. Linnad kubisevad ohjeldamatutest lõbustustest, mis haaravad kaasa iga osalise. Karneval algab täiskasvanute ja laste peokuninganna ja tema saatjaskonna valimistega. Sellele järgneb esimene paraad, mis kuulutab pidustused alanuks. Hiljem võib nädalate kaupa rohkelt kostüümietendusi, muusikalisi etteasteid, tantsuvõistlusi, vanade autode paraade, maskiballe ja paljusid teisi üritusi nautida. Karnevali kulminatsioon on vastlanädala teisipäeval, mil sajad tuhanded kohalikud elanikud tulevad tänavaile „suurele paraadile“. Siinse rongkäigu kirevus jääb ehk alla ainult Rio de Janeiro paraadidele. Karneval lõpeb suure paastu esimesel päeval, kui põletatakse suur kaltsudest koletiskala sardiin, mis sümboliseerib kurje jõude ja inimlikke patte.
Golfisõprade saar Tenerife
Tenerife on ideaalne koht golfiarmastajatele. Siinne mahe kliima (nii talvel kui ka suvel on keskmine õhutemperatuur 23–25°C) meelitab saarele golfimeistrid ja -harrastajad tervest maailmast.
Tenerifel on kaheksa väga head golfiväljakut. Iga väljak on omanäoline – need on rajatud erinevale maastikule. Saare golfiväljakud muudab iseäranis võluvaks vulkaaniline maastik, mis on selgelteristuvaks kontrastiks rohetavatele väljakutele.
Golfiväljakuid leidub nii saare põhja- kui ka lõunaosas. Suurem osa kõrge kategooria hotellidest pakub golfimängijatele kõiki selle spordialaga tegelemiseks vajalikke teenuseid. Tenerifel korraldatakse igal aastal tähtsaid rahvusvahelisi golfiturniire.
Purjelauasõit
Kanaari saartel on purjelauaga sõitmine üks populaarsemaid ajaveetmisvõimalusi. Siin kutsutakse seda spordiala „funboardiks“. Parimad tingimused purjelauduritele on loodud Tenerife lõunaosas El Medano linnas, mis on 10–15 minuti tee kaugusel lennujaamast. El Medanos asub ka purjelauakool. Sellesse pisikesse kalurikülla sõidavad kokku purjelauahuvilised tervest Euroopast. Põhjapoolse lahe tugevad kirdetuuled ahvatlevad merele meisterpurjelaudureid, lõunapoolne laht on aga paslikum kesktaseme lauduritele.
Vaatamisväärsused
Loro park – botaanikaaed, loomaaed ja tsirkus ühes
Tenerife kõige enam külastatav paik on Loro park, mis rajati 1972. aastal Tenerife vanimasse, saare põhjaosas paiknevasse Puerto de la Cruzi kuurorti. Loro pargis käivad peaaegu kõik turistid, kes sellele saarele puhkama tulevad.
Loro park on võitnud palju rahvusvahelisi auhindu, üks tähtsamaid on „modell park, millest peaksid eeskuju võtma kõik maailma loomaaiad“. Peaaegu kõik loomad, kes elavad Loro pargis on päästetud kurjade inimeste või tsirkuste käest või olid hüljatud oma liigi poolt.
Parki nimetatakse veel papagoide pargiks, sest siin on maailma suurim papagoide kogu. Loro pargis elab neid enam kui 350 liiki, kokku üle 3500 papagoi. Pargis korraldatakse alatasa etendusi nende kirjute sulelistega. Siinsed dresseeritud papagoid oskavad lugeda, arvutada ja mitmesuguseid põnevaid trikke teha.
Reisijate huvi on alati köitnud parki rajatud hiiglaslik hai-akvaarium. Inimeste tarvis on akvaariumi põhja ehitatud 18 meetri pikkune klaastunnel, mida mööda käies võib haisid enda pea kohal või suisa kõrval ujumas näha.
Loro pargis on suur pingvinaarium, lisaks toimuvad siin delfiinide, merilõvide ja Florida mõõkvalade (ainuke liik Euroopas) etendused.
Siinses hiiglaslikus akvaariumis on 15 000 mereelukat tervest maailmast, samuti ligikaudu 40 liiki koralle.
Loro pargis asub suurim tehisjäämägi, millel on ka ühtlasi kõige suurem pingviinide populatsioon maailmas, väljaspool Arktikat.
Loro pargis on suurel hulgal eksootilisi taimi: kaktuseid, palme, orhideesid ja teisi. Vee ääres tukuvad troopikataimede varjus krokodillid, pelikanid peavad jahti kaladele, puudel ronivad šimpansid. Mõne aasta eest mitmetest Euroopa loomaaedadest Tenerifele toodud gorillad sobivad hästi nii siinse lopsaka troopikataimestiku kui ka üksteisega.
Selles 135 000 km² suuruses pargis jätkub tegevust terveks päevaks.
Saare põhjaosas olevat Loro parki külastades tasub teel läbi põigata ka Icod de los Vinose linna pargist, kus kasvavad iidsed draakonipuud, ja saare ilusamat linna Orotava, mille arhitektuur on mudeliks paljudele Lõuna-Ameerika linnadele.
Kuumaastik Teide vulkaanipargis
Tenerifel on maailma suuruselt kolmas vulkaan Teide (3718 m kõrge, 20 km lai). See on ka ühtlasi Hispaania kõrgeim mägi. Lumega kaetud mäetipp on vanadest aegadest olnud paljudele meremeestele kui teejuhist majakas. Kunagi oli vulkaan 5000 meetri kõrgune, kuid 1706. aasta vulkaanipurske tagajärjel muutus see väiksemaks. 1798. aastal aktiviseerus tulemägi veel kord. Pärast 1909. aasta vulkaanipurset on Teide rahulik ja kustunud.
Ligikaudu 2000 meetri kõrgusel merepinnast olev Teide park on kuulutatud rahvuspargiks. Siin võib muretult jalutada – nagu tervel Tenerifel, ei ole siingi mürkmadusid ega -putukaid. Siinseid huvitava kujuga Los Rokos de Garcia kaljusid on kujutatud paljudel saart tutvustavatel piltidel.
200 aastat tagasi ronis loodusteadlane Alexander von Humboldt Teide tippu. Tal võttis see aega 29 tundi. Tänapäeval kulub turistidel köisraudteega 3555 meetri kõrgusele tõusmiseks vaid 10 minutit. Ülejäänud 163 meetrit saab käia jalgsi. Seejuures siin on, mida imetleda, – kivistunud laava tükid, kaljud ja nende tipus lumi. Siinne maastik meenutab Kuu või Marsi pinda või meie planeeti dinosauruste ajal. Niisuguste eriliste vaadete pärast filmiti siin „Tähesõjad“ ja „Miljon aastat enne meie aega“.
Päikeselisel päeval võib Teide mäetipult näha teisi Kanaari saari. Siit avanevad vaated jäävad pikaks ajaks meelde.
Vulkaani säästmiseks turistide eest on külastajatel keelatud jalutada kustunud vulkaanikraatri põhjas. Väidetavalt on tükkhaaval laavat kaasa võtnud reisijad muutnud kraatri juba meetri võrra sügavamaks.
Salapärased Güimari püramiidid
Tuhandete aastate eest Tenerife iidsete asukate guantšide usuliste rituaalide tarvis püstitatud püramiidid meenutavad väga Egiptuse, Mehhiko ja Peruu püramiide. Nende täpne vanus ei ole siiani teada. 1990. aastal tekkis Norra teadlasel Thor Heyerdahlil, kes ületas purjelaevaga „Ra“ Atlandi ookeani, püramiidide vastu sügav huvi. Ta elas palju aastaid Tenerifel ja andis suure panuse püramiidide uurimisse. Heyerdahli eestvedamisel rajati siia Güimari püramiidide rahvuspark. Norra teadlase arvates on püramiidid püstitatud päikesejumala auks. Heyerdahl on välja selgitanud, et püramiidid on ehitatud kivistunud laava rahnudest. Püramiidide kõrval tehtud arheoloogilistel väljakaevamistel on täheldatud mitmeid Lõuna-Ameerika kultuuridele omaseid jooni. Püramiidid on kuju poolest vapustavalt sarnased Peruu püramiididega. See annab tunnistust iidsete tsivilisatsioonide omavahelistest sidemetest.
Võrratute vaadetega Masca mäekuru
Masca mäekurus, mida läbib kitsas looklev teerada, on väike Kanaari küla. Alles hiljuti elas see küla veel välismaailmast täiesti isoleeritud elu. Siit avanevad võrratud vaated kuristikule ja serpentiinidele.
Vabalt lendavate kotkaste park
1995. aastal loodi Lõuna-Tenerifel Los Christianose kuurordi kõrvale mägedesse kotkaste park (Jungle Park) – kivikaljude vahele kerkisid tõelised troopika-džunglid. Pargis on imeliste eksootikataimede aed, kohisev juga, vabalt jalutavad lõvid, krokodillid, päikese käes tukkuvad jõehobud ja orangutanid. Lisaks võrratule floorale ja faunale on see ainus paik maailmas, kus antakse etendusi dresseeritud röövlindudega. Mõnikord lendavad kotkad saart uudistama, ent nad tulevad siia alati tagasi. Taeva all tiirlevad lisaks kotkastele vabalt ka kirevavärvilised papagoid.
Mõnes siinse džungli paigas tuleb matkalistel ronida mööda rippuvaid võrktunneleid (Jungle Raid). Nõnda saavad reisijad omal nahal tunda tõeliste džungliasukate elu.
Keskaegsed turniirid
Lõuna-Tenerifel, San Migueli linnakindluses pakutakse keskaegses stiilis õhtusöögi kõrvale näitemängu keskaegsete rüütlite võitlusest. Turniiri juurde käivad meisterlik keskaja võitlustehnika, ratsud ja rüütlite galantne käitumine. Turniiri lõpus saavad pealtvaatajad ise valida kõige vapramalt üles astunud rüütli – turniiri võitja.
Lanzarote saar
Lanzarote saarel on reisijatel suurepärane võimalus näha tegevvulkaane. Saarele on kõige mugavam pääseda lennukiga. Lanzarotel tasub käia UNESCO nimistusse kuuluvas Timanfaya rahvuspargis, kus on tegevvulkaanid ja geisrid. Pargis saab tutvuda erilise viinamarjakasvatusviisiga vulkaanilisel pinnasel. Saare põhjaosas võib uudistada Jameos del Aquat– vulkaanipurske tagajärjel tekkinud koopaid, kus saare kuulus arhitekt Cezar Manrique on loonud suurejoonelise maa-aluse kompleksi restorani, ööklubi, palmidega ümbritsetud basseini, oleandri- ja kaktusepargi ning madala merelaguuniga. Laguunis elutseb üks loodusimesid – haruldane pime valge krabi.
La Gomera
La Gomera saar on kõigist Kanaari saartest Christoph Kolumbusega enim seotud. Väidetavalt peatus Kolumbus enne Ameerika-retke just siin. La Gomerale on kõige hõlpsam pääseda laevaga. Saarel väärib külastamist siinne suurim linn San Sebastian, mis on ühtlasi La Gomera pealinn. Ilusaid vaatepilte pakuvad sadam ning UNESCO nimistus olev Garajonay rahvuspark kadakaid täis järskude nõlvade, mäeterrassidel kasvavate palmide, õitsevate ronitaimede ning loorberi jäänukmetsadega.
