Iisrael - Vahemere rannik

Kuldsed liivarannad suurinna tuledes!

otselennud Iisraeli Vahemere rannikule, Tel Avivi, toimuvad igal reedel ajavahemikus 20.08-15.10.2010 (viimane tagasitulek). NB! Viimane tagasilend väljub Ovda lennujaamast (transfeeribussiga ~300 km Tel Avivist). Lennuaeg orienteeruvalt 4 tundi ja 20 minutit.

Ava hinnakiri siit>>>

Transfeer Ben Gurion rahvusvahelisest Tel Avivi lennujaamast Tel Avivi ja Bat Yami hotellidesse kestab umbes 40 minutit ja Netanya hotellidesse kuni 1,5 tundi. 
Hotellid asuvad kolmes erinevas kuurordis: Netanyas, Bat Yamis ja Tel Avivis. Kõikides kuurortites on suurepärased laiad liivarannad ja mitmekülgsed puhkamisvõimalused.

 
Soodsa asukoha tõttu Iisraeli keskpunktis, on Tel Avivi piirkond ideaalne lähtepunkt riigi tähtsaimate vaatamisväärsuste külastamiseks. Jeruusalemm jääb Tel Avivist  vaid 60 km, Haifa 90 km, Caesarea 60 km ja Tiberias 130 km kaugusele.

Vaata Tel Avivi asukohta Iisraeli kaardil (kaardi laadimine võib võtta veidi aega)

TEL AVIV                                                                                                       
Tel Avivi kaart (kaardi laadimine võib võtta veidi aega)

Piki Vahemere rannikut laiuv Tel Aviv on Iisraeli suurim linn ning riigi majandus-, kaubandus- ja kultuurikeskus.
Tel Avivi ajalugu on lühike, kuid sündmusterikas. Tel Avivi loetakse peale 2000 aastat kestnud eksiili esimeseks juudi linnaks nn Uue Iisraeli riigi territooriumil.

Linna asutasid 1909. a antiiksest Yafo sadamalinnast põhja pool paiknevatesse liivadüünidesse osmanitürklased. Algselt ehitati ta naabruses asuva Yafo eeslinnaks. Iisraeli riigi väljakuulutamisega 1948.a sai aga Tel Avivist kuni Jeruusalemma vabastamiseni Iisraeli pealinn, millega liideti ka Yafo ning ka linna ueeks ametlikuks nimeks sai Tel-Aviv-Yafo. 

Yafo
Kristliku legendi kohaselt rajas Yafo linna peale veeuputust Noa poeg Jaafet, kelle järgi linn ka nime sai. Kreeka mütoloogia järgi aheldati nümf Kassiopeia tütar Andromeda merekoletisele ohverdamiseks justnimelt iidse Yafo linna sadama sissesõidu juures paikneva kalju külge. Arheoloogiliste väljakaevamiste kohaselt on siin sadamalinn paiknenud juba u 4000 aastat.

Yafo osaliselt uuesti ülesehitatud ja renoveeritud vanalinn on üks tähtsamatest piirkonna vaatamisväärsustest. Vanalinna romantiliselt tänavatelt leiab suurepäraseid restorane ja kauneid aedu.

Tel Aviv on ühtlasi nii suurlinn kui kuurort, millel on pakkuda kilomeetreid kuldse liivaga randu. Rannajoont ääristab hiljuti renoveeritud kaunis promenaad, kust leiab kümneid restorane, klubisid ning muid meelelahutusasutusi. Populaarne ajaveetmispaik on ka Uue Sadama piirkond.

Tel Aviv on tuntud linnana, mis kunagi ei maga. Siin on küllaldaselt erinevaid baare, pubisid, kohvikuid ja ööklubisid. Ööelu keeb siin ka argipäeviti ning hoogustub nädalavahetuse saabudes veelgi.

Suurlinn Tel Aviv on kuulus heade ostuvõimaluste poolest, populaarseimad poetänavad on Carmeli turu vastas paiknev Shenkin ning ka Dizengofi tänav. Eksklusiivsemaid disainerirõivaid pakkuvad kauplused asuvad Kikar Hamedinas. Lisaks leidub Tel Avivi eri paigus mitmeid suuri kaubamajasid.

Linnas on kontserdisaale, kinosid, teatreid. Tel Avivis paikneb kolm Iisraeli suuremat muuseumi ning riigi suurim ülikool. 

Alates 2003. a-st kuulub Tel Aviv UNESCO maailma kultuuripärandi nimekirja. Põhjuseks mitutuhat Bauhausi stiilis maja, mis pärinevad 19. saj lõpust 20.saj algusest. Maailmas pole ühtki teist linna, kus Bauhausi maju oleks säilinud arvuliselt nii palju.  Tänu nende majade värvile, mis varieerub valgetes, kreemikates ja kollastes toonides, on Tel Avivi hakatud kutsuma ka Valgeks Linnaks.

Jeruusalemm

800 meetrit merepinnast kõrgemal asuv Jeruusalemm on oma suursugususes ja külluses tohutu hulga palverändurite sihteesmärk. Selle iidse linna müüride vahele on võimalik siseneda mitmete väravate kaudu.

Jeruusalemm on koht, kus õhk on religioossusest paks. Linnatänavatel tunnetab seda eeskätt läbi inimeste, kes hoolimata rahvaste, religioonide, riikide, organisatsioonide jms. vastuoludest siiski rahumeelselt üksteise kõrval toimetavad. Kitsail tänavail oleks justkui erinevate kostüümidraamade tegelased: oimulokkide ja kipadega ortodokssed juudid, maksimaalselt kinni kaetud araabia naised, turbanites ja halattides beduiinid, frantsiskaani ja lugematute muude ordude mungad-nunnad.

Usklikule inimesele räägivad iseenda eest märksõnad - Nutumüür, Kaljutoomkirik, Õlimägi, Siioni mägi jne… Tavalisele rändajale pakub ehk põnevust tänavapilt ning sellest õhkuv omapära… Juudid oma mustade kõvakübaratega… mehed pikkades kuubedes reede õhtul koos perega kiirustamas sünagoogi… relvastatud noored ajateenijad - nii poisid kui tüdrukud, omapärased maitsearoomid, mis kauaks meeltesse kummitama jäävad… või siis see meeletu liiklus - autodevool tänavatel, signaalid, hõiked, vaheletrügimised, lõputud intervallid valgusfoorides…

Igal pool kohtab vormis ja relvis sõdureid. Kuid ärge relvastatud inimesi pildistada proovige: terrorismihirmus Iisrael on selle keelanud.

Jeruusalemma vanalinn paikneb vaid ühel ruutkilomeetril, kuid et seal põhjalikult seigelda, selleks kulub mitu päeva.
Linnast põhjaliku ülevaate saamiseks soovitatakse võtta giid, kuna siis on eksimisoht minimaalne. Nimelt on vanalinnas kvartaleid, kuhu võõras siseneda ei tohi. Probleeme võib tekkida ka paljaste õlgade ja lõhikuga seelikus ning meestel katmata peaga.

Nutumüür on kindlasti üks selline koht, kuhu igaüks ihkab minna, et oma kirjake sooviga seinaprakku pista. Siinkohal soovituseks - kirjutage soov enne valmis. Müüri ääres on tavaliselt palju rahvast ning teil võib kuluda palju aega enne kui ulatate käe müürini sirutama. Müür on jagatud meeste ja naiste alaks, vasakuks ja paremaks pooleks.

Templimäge peavad pühaks nii juudid kui moslemid. Just seal pandi proovile juutide esiisa Aabram ja 3000 aastat tagasi ehitas kuningas Saalomon sinna esimese Jahve templi. Islami legendide kohaselt tõusis prohvet Muhamed just sealt koos ingliga taevasse jumala juurde.

Templimäe arhitektuurne dominant on kahtlemata Mäetempel. See suursugune pühamu on üks arhitektuuriajaloo pärleid. Templimäe lõunaküljel asub aga maailmakuulus El-Aqsa mošee.

Enne Nutumüürile minemist tuleb läbida range turvakontroll: külastajate kotid uuritakse läbi ning jälgitakse, et riietus oleks sünnis. Avar dekoltee, pluusi alt piiluv naba ning põlvi paljastavad püksid või seelik jätavad uudistaja värava taha. Samuti ei tohi külastajal kaasas olla ristiusu sümboleid.

Vaade Õlimäelt alla vanalinnale on hingematvalt kaunis. Viibimine selles ajaloo ja religiooniga tihedalt läbipõimunud linnas tekitab erilise tunde. Õlimäe alumistel nõlvadel laiub Ketsemani aed (get shemen tähendab heebrea keeles õlipressi) ja selle kahtlemata huvitavaim objekt on Kõigi Rahvaste kirik, mille altarimaal kujutab Ketsemani aias palvetavat Jeesust.

Damaskuse väravatest sisse astujale avaneb suur lärmakas ja kõike sisaldav araabia turg. Sealsamas turulettide vahel on ka peatuspaigad, mis märgivad Via Dolorosat.

Via Dolorosa on kitsas vanalinna tänav,  mida mööda pidi Jeesus oma risti kandes hukkamispaigale minema. Kogu see ala on täis palverändureid. Nende pühendumist nähes tekib tunne, et sa saad osa millestki väga erilisest, millest igaühele pole antud osa saada. Via Dolorosa lõpeb kristlaste olulisima pühakoja Püha Haua kiriku juures.

Sada Väravat on õigeusklike juutide linnaosa Jeruusalemmas. Esimesel hetkel võib tunduda, et olete sattunud ajarännakus tagasi 1930. aastate Hollywoodi stuudiosse.

Juutide elu kitsuse läbi aegade on rahvastele lähedaseks teinud piimamees Tevje Sholom Aleihhemi loomingust, mille järgi on lavastatud-filmitud "Viiuldaja katusel".

Tänapäeval näeb Iisraelis katustel mitte viiuldajaid, vaid juute endid. Peaaegu kõik judaismi ja kristluse pühapaigad, eriti Jeruusalemmas, on araablaste valduses. Kui vahel õnnestub juutidel osta araabia kvartalis korter, ei tähenda see veel, et neil on võimalik seal elada. Nii võib Jeruusalemmas näha pilti, kus lapsed ruttavad kooli ja vanemad tööle katustele rajatud teid mööda. Sealsamas katusel asub Iisraeli kontrollpost relvastatud sõduri näol, kes turvab seda omapärast liiklemist.

Venemaalt hiljuti immigreerunud juutide elu ei ole kerge, nad on omadele võõrad, võõrastele omad. Teised juudid peavad neid laiskadeks – kuigi heebrea keele õpib enamik aastaga selgeks.
Vene juutide kohanemisraskustele viitavad ka nostalgilised importpoed Sovetskije Produktõ ja Knigi iz Sojuza, kust leiate ammu unustatud tuttava kommisordi või helikasseti nõukogude estraadiga.

Mitte kusagil Iisraelis, eriti aga Jeruusalemmas ei tasu hakata vestlema usust ja poliitikast. Isegi omavahelises kõnepruugis ei maksa turistidel kõvasti lausuda sõna «araablane», sest selle peale võib mõni mööda kõndiv juudipapi sajatama hakata.

Jeruusalemm puudutab sisimas kõiki, olenemata meie taustast või uskumustest.

Surnumeri

Surnumeri asub üle 400 meetri allpool merepinda ja on maailma kõige madalam koht. 

Surnumeri polegi tegelikult meri, vaid kahest nõost koosnev järv, milles on terve Mendelejevi tabel sees. See järv on 72 km pikkune ja 14 km laiune. Ehkki jõed toovad Surnumerre iga päev kuni 7 miljonit tonni vett, aurustab Jordani oru tugev kuumus selle vee kiiresti. Alles jäävad mineraalid ja soolad, mis muudavad ta üheks maailma soolasemaks järveks. Sealne vesi on ligi kümme korda soolasem kui näiteks Vahemeres ning mõistagi puudub seal igasugune fauna ja floora.

Surnumeri on soolane, kuna tal ei ole äravoolujõge. Ta vaid võtab vastu vett, mis lendub kõrbekliimas. Sellepärast ongi öeldud, et  Surnumeri on surnud, kuna see vaid saab, aga iialgi ei anna. See võib olla rikkusi täis, aga selles ei ole elu.

Looduslikult on see paik väga kaunis. On palmid, kõrb, mäed ja meri nende vahel… päike on nii erk, et tekib udulaadne virvendus.

Muistsed inimesed kutsusid Surnumerd Soolamereks. Rooma ajal kasutati selle kohta ladinakeelset nime Lacus Asphaltitis (Asfaltjärv), kuna järvepõhjast tõusis esile suuri naftarikkaid asfaldi- ja bituumenikamakaid. Neid koguti kütteaineks ja eksporditi naabermaadesse. Surnumere orgu, mida nimetatakse ka Siddimi oruks, tunti juba Aabrahami ajal kütteaineallikana ja seda mainitakse 1. Moosese raamatus: "Aga Siddimi org oli täis maapigiauke. "

Soolasisaldus järves on u 31%. Meri on sügav, soolad muudavad vee tihedaks ja tuulepuhangu korral lainetab see nagu õli.

Kuigi kõrge soolasus kindlustab pinnalpüsimise, on Surnumeres ujumine tegelikult keeruline. Soola maitse on nii terav, et lausa kõrvetab keelt ning väiksemgi haavake nahas hakkab märjaks saades valutama. Järve lõunaosas asuvad kuumaveeallikad ja raviva toimega rammusa musta muda tiigid.

Ülisoolases vees ei ela ükski kala, kuid seal elab mitmeid soolalembeseid baktereid. Surnumere kaldad on omapärased. Kohati on vesi ära aurustunud ja järele on jäänud suured  soolakoorikuga kaetud lõhestunud maa-alad, mille tagant kerkivad sakilised kuivad pruunid mäed oma tolmuste tippudega. Kaugemal põhjas muutuvad kuivad mäed punasemaks, võttes pealelõunases päikeses ka lillakaspunaseid toone. Järve lõunatipus on aga näha seismas soolasambaid.

Surnumeri on imeliku atmosfääriga koht: seal on vaikne, linnulaulu kuuleb vähe või üldse mitte. Pidev aurustumine mähib järve salapärasesse uttu. Kontsentreeritud mineraalide ja aurustumise tõttu lõhnab Surnumeri tugevalt väävli järele. Temperatuur tõuseb sageli üle 40º .

Kui on juba meri, siis tuleks seal ka supelda. Suplus, õigemini hõljumine Surnumeres on üks eksootilisemaid elamusi. Hirm, et ujuja võib Vene kirvena põhja mulksatada, on asjatu: vesi kergitab jalad põhjast ning polegi muud muret kui selili või kõhuli oleskleda või koguni raamatut lugeda. Sukeldumist pole mõtet proovida — see ei õnnestu nagunii.

Kui plaanite sõita mere äärde ning ka vette minna, siis tuleks kindlasti kaasa võtta rannakingad. paljajalu ei tohi seal liikuda, sest päike on maa nii kuumaks kütnud, et taldadel on kõrvetavalt kuum ja jalad võivad käies katki minna.