MADEIRA

MADEIRA

Madeira on subtroopiline Atlandi ookeani saarestikus asuv saar ja Portugali autonoomne piirkond. Saarestik koosneb kahest asustatud saarest – Madeira, Porto Santo ja kahest rĂŒhmast asustamata saarest – Desertas ja Selvagens.

Üleilmselt tuntud on need saared kui Igavese kevade saared, Madeiral e “Ilha Jardim”il (Aia Saarel) on pehme kliima kogu aasta.

Madeira saar on 520 km kaugusel Aafrika rannikust ja 1000 km kaugusel Euroopa mandrist, vaid 1,5 tunni lennuaja kaugusel Portugali mandriosast. Madeira on ka teistest Euroopa riikidest suhteliselt lĂŒhikese lennutee kaugusel, et ĂŒhendada endas puhkusesihtkoht rannas, mĂ€gedes vĂ”i linnas. Avastatud 15. sajandi alguses portugali meresĂ”itja JoĂŁo Gonçalves Zarco, TristĂŁo Vaz Teixeira ja Bartolomeu Perestrelo poolt, on Madeira tĂ€napĂ€eval Portugali autonoomne piirkond.

TĂ€napĂ€eval Madeira on populaarne sihtkoht igas vanuses turistide seas. Kliima on siin pehme ja soe kogu aasta vĂ€ltel (temperatuurid vahemikus 20 – 27 ° C) ning kevadine loodus sĂ€ilib aastaringselt. Levadade geniaalne sĂŒsteem jaotab vett vihmase pĂ”hja ja kuiva lĂ”una vahel aitab lilledel terve aasta Ă”itseda.

Madeira on klassifitseeritud subtroopilise – vahemerekliima saarena. Kuid pĂ”hinedes pĂ€ikesepaistele, niiskusele ja aastasele keskmisele temperatuurile on pĂ”hja ja lĂ”una osade vahel mĂ€rgatav erinevus. Samuti on kliima veidi erinev erinevatel saartel. Saari mĂ”jutab tugevalt Golfi hoovus, mis toob pehme kliima.

Ekskursioonid

Saareekskursioon- Tutvume pĂ€eva jooksul saare idaosa pĂ”nevamate paikadega. Esmalt nĂ€eme Madeira korvipunumiskeskusena tuntud vĂ€ikest Camacha mĂ€gikĂŒla, JĂ€rgmiseks peatume Ribeiro Frios (tlk. kĂŒlm jĂ”gi), kust saavad alguse paljud populaarsed levadamatkarajad kesk loorberimetsi. Peale lĂ”unasööki Faialis nĂ€eme Santanas traditsioonilisi kolmnurkseid Ă”lgkatustega kivimaju. Tagasi Funchali sĂ”idame lĂ€bi Porto da Cruz-i, Portela ja Ponta Sao Loureco.

Nunnade org & Monte– Nunnade org kuulub Madeira kuulsaimate vaatamisvÀÀrsuste hulka! Madeira saar on tekkinud u 5 miljonit aastat tagasi veealuse vulkaanipurske tagajĂ€rjel. Santa Clara kloostri jĂ€rgi nime saanud Curral das Freias ehk Nunnade org paikneb otse saare sĂŒdames, nn. Katlas e kraatris, mis on ĂŒmbritsetud kustunud vulkaanidest. Imetleme Pico dos Barceloses vaadet Funchalile ning seejĂ€rel sĂ”idame lĂ€bi eukalĂŒptimetsade ĂŒle 1000 m kĂ”rge Eira do Serrado vaateplatvormile. Montes kĂŒlastame kirikut, kuhu on maetud viimane Austria-Ungari keisririigi imperaator. Vaba aeg tutvumiseks linnapargi ja ĂŒmbrusega. Lisatasu eest vĂ”imalik rahvusliku toboggani kelguga mĂ€est alla sĂ”ita. Montes avaneb imeline vaade allolevale Funchali linnale.

RahvusĂ”htu- Meeleolukas Ă”htu tĂŒĂŒpilises Madeira restoranis kohalike rahvatantsude ja kaasakiskuva muusikaga. Hinna sisse kuulub rahvuslik Ă”htusöök „espetada” (grillitud lihavarras) ning veiniga. Soovijatele Ă”petatakse Madeira tantse.

Levadmatkad– Matkamine piki levadasid pakub aktiivse puhkuse austajale tĂ”elist naudingut. Tegemist on kanalite (levada) vĂ”rgustikuga, mille saareelanikud rajasid vee kogumiseks ja suunamiseks saare niiskematelt pĂ”hjaaladelt kuivematesse lĂ”unapiirkondadesse. PĂ”hjast puhuvad tuuled tĂŒhjendavad oma vihmavarud vastu pĂ”hjarannikut ja keskmĂ€gesid ning ainult tĂ€nu levadadele saab vajaliku vee ka lĂ”unarannik, kus mĂ”nikord ei saja pool aastat jĂ€rjest. MĂ€gedest vett koguvaid ning alla kĂŒladesse ja pĂ”ldudele juhtivaid kanaleid on ilmselt mujalgi kui Madeiral, kuid kusagil pole neid nii palju ja kusagil pole need nii hĂ”lpsalt juurdepÀÀsetavad. LevadadevĂ”rk on tihe, kuni 100 aasta vanused kanalid on reeglina heas seisukorras, ĂŒmbritsetud kaunist maastikust ja lopsakast taimestikust ning piki levadasid kulgeb alati matkajale sobiv jalgtee. KĂ”rgemal mĂ€gedes on mĂ€rksa jahedam ja niiskem kui merepinnal ning tuulejope vĂ”i mĂ”ni muu soojem riie ja vihmakeep on matkamisel hĂ€davajalik.

Levadamatkad jagunevad kolme erineva raskusastmega kategooriasse, mis sĂ”ltub nii teekonna pikkusest, lĂ€bitavatest kĂ”rguserinevustest kui ĂŒldisest kĂ”rgusest merepinnast.