HISPAANIA

HISPAANIA KUNINGRIIK

Rahvaarv: 47 milj.

Suunakood: +34

Ajavöönd: GMT +1

Pindala: 505 370 km2

Pealinn: Madrid

RahaĂŒhik: euro (EUR)

Liiklus: parempoolne

Riigikeel: hispaania

Naabrid: Prantsusmaa, Andorra, Portugal, Maroko

Hispaania on maailmas kĂ”ige populaarsemate turismimaade hulgas – aastas kĂŒlastab seda riiki 50–60 miljonit turisti.

Hispaania (nii pĂ”hiterritoorium kui ka Atlandi ookeanis asuvad Kanaari saared ja Vahemeres asuvad Baleaari saared) on tuntud oma imeilusate liivarandade ja kristalselt puhta veega merede poolest. Teisalt vaatamata lĂ”unapoolsele asendile on Hispaania ka arvestatav mĂ€gisuusapiirkond. Sellele aitab kaasa mitmel pool mĂ€gine maastik ja viimastel aastakĂŒmnetel tehtud investeeringud suusaturismi arendamiseks.

KÔige rohkem vaatamisvÀÀrsusi on Hispaanias aga seotud ajaloolise arhitektuuriga vÔi kultuuriga laiemalt. Selle peamiseks pÔhjuseks on maa kirev ajalugu. Hispaanias on koguni 42 UNESCO MaailmapÀrandi nimekirja kuuluvat objekti.

Hispaanias on ka mitmeid usuga seotud tĂ€htsaid paiku ja seda nii katoliiklaste, islamiusuliste kui ka judaistide jaoks. Hispaanias asuvad mitmed katoliikluse pĂŒhamatest paikadest, sh Loode–Hispaanias Galicias asuv Santiago de Compostela linn, mis on katoliiklastele Vatikani ja Jeruusalemma jĂ€rel tĂ€htsuselt kolmas pĂŒha linn.

Hispaania on ka pĂ”lisrahvaste mĂ”ttes mitmekesine maa – lisaks hispaanlastele elab siin pĂ”liselt mitmeid teisi rahvaid. Riigi edelaosas elavad baskid; loodeosas aga galjeegid. Maa idaosa ja Baleaari saared on koduks katalaanidele. KĂ”ikides nendes piirkondades vĂ”ib kogeda kohalike pĂ”liselanike rikkalikku rahvuskultuuri.

ASUKOHT JA KLIIMA

Hispaania asub LÀÀne-Euroopas, 36. ja 44. pĂ”hjalaiuse vahel (Kanaari saared asuvad Aafrika ranniku lĂ€hedal 28. pĂ”hjalaiusel). Hispaaniat mĂ”jutavad mĂ€estikud ja kiltmaad, riigi suurus, samuti Vahemeri ning Atlandi ookeani lĂ€hedus. Hispaania eri piirkondades on kliima vĂ€ga erinev. Peamised klimaatilised piirkonnad on Vahemerelise kliimaga alad maa idaosas, merelised kliimaga piirkonnad maa pĂ”hjaosas ja kuiva poolkĂ”rbe kliimaga alad Hispaania kaguosas. PĂŒrenee mĂ€gedes on esindatud alpi kliima; Kanaari saartel aga subtroopiline kliima.

Kontinentaalse Vahemerelise kliimaga aladel Hispaania siseosas on suved vĂ€ga kuumad ja kuivad. Keskmised temperatuurid pealinna Madridi piirkonnas on juulis ja augustis 30°C-32°C. KĂŒllalt sagedasti ĂŒletab temperatuur 35°C. Jaanuaris ja veebruaris on keskmised temperatuurid 0C lĂ€hedal ning vahel vĂ”ib temperatuur langeda ka -15°C-ni. Juunist septembrini sajab igas kuus vĂ€hem kui 20 mm. Oktoobrist mĂ€rtsini on igas kuus sademeid aga enam kui 50 mm. Aastane sademete koguhulk on vahemikus 400–500 mm.

Merelise kliimaga Hispaania pĂ”hjaosas on talved pehmed ja suved soojad. NĂ€iteks Baskimaal on kĂ”ige soojematel kuudel juulis, augustis ja septembris on keskmised temperatuurid pĂ€eval 25°C lĂ€hedal ja öösel 13°C–15°C lĂ€hedal. KĂ”ige kĂŒlmematel kuudel detsembris ja jaanuaris on keskmised temperatuurid pĂ€eval 14°C lĂ€hedal ja öösel 5°C lĂ€hedal.Hispaania kaguosas poolkĂ”rbe kliimaga piirkonnas on kĂ”ige soojematel kuudel juulis ja augustis keskmised temperatuurid pĂ€eval 34°C lĂ€hedal ja öösel 19° lĂ€hedal. PĂ€evasel ajal vĂ”ib temperatuur ĂŒletada ka 40°C. KĂ”ige kĂŒlmematel kuudel detsembrist veebruarini on keskmised temperatuurid pĂ€eval 17°C lĂ€hedal ja öösel 5°C lĂ€hedal. Aastane sademete hulk on vahemikus 120–350 mm. KĂ”ige vĂ€hem sajab juulis ja augustis (kuni 10 mm) ja kĂ”ige enam oktoobris (ĂŒle 40 mm).

Hispaaniale kuuluvatel Kanaari saartel subtroopilises kliimas on kĂ”ige soojematel kuudel juulist oktoobrini keskmised temperatuurid pĂ€eval 26°C ja 29°C vahel ning öösel 20° lĂ€hedal. KĂ”ige kĂŒlmematel kuudel detsembrist veebruarini on keskmised temperatuurid pĂ€eval 21°C lĂ€hedal ja öösel 15°C lĂ€hedal. Aastane sademete hulk on vahemikus 120–250 mm. Maist augustini tavaliselt sademed puuduvad. KĂ”ige enam sajab novembris (olenevalt piirkonnast 30–45 mm).

Hispaaniat on hea kĂŒlastada aastaringselt, kuid parimad ajad on mai, juuni, september ning lĂ”una pool ka aprill ja oktoober. Turismi tipphooaeg on juulist augusti lĂ”puni.

TASUB TEADA

Hispaania on maailmas turismisihtmaana teisel kohal. SeetĂ”ttu tuleks turistirohketes piirkondades olla eriti tĂ€helepanelik seoses tĂ€navakuritegevusega. Soovitame mitte jĂ€tta enda asju tĂ€helepanuta. Reisidokumente (pass, ID-kaart) tasuks hoida teineteisest eraldi (nt jĂ€tke ĂŒks neist hotelli seifi), sularaha ei tasu kanda suurtes kogustes endaga kaasas. Kui soovite sularaha vĂ”tta pangaautomaadist vĂ€lja, soovitame seda teha pĂ€evasel ajal panga siseruumides asuvatest sularahaautomaatidest.

VĂ€ga levinud on, et vargad töötavad mitmekesi ning kasutavad varguseks hetke, mil ĂŒks varastest juhib ohvri tĂ€helepanu kĂ”rvale. NĂ€iteks kui keegi kĂŒsib teie kĂ€est nĂ”u linnas orienteerumiseks, tĂ€navamĂŒĂŒja pĂŒĂŒab teile mĂŒĂŒa midagi, teilt palutakse sigaretti vĂ”i sigaretile tuld jms. Samuti tuleb tĂ€helepanelik olla rahvarohketes kohtades: ĂŒhistranspordis (metroos, bussis, rongis), kesklinnade rahvarohketel tĂ€navatel jne. Eriti tĂ€helepanelik tuleks olla Barcelonas! Madridis soovitame olla tĂ€helepanelikud, kui liiklete Puerta del Sol, Gran VĂ­a, Callao, Lavapies vĂ”i Retiro pargi piirkondades.

Juhul, kui maanteedel liikudes teie sĂ”iduvahendiga juhtub midagi ning te peate tee ÀÀrde seisma jÀÀma, siis olge ettevaatlikud kui mĂ”ni teine autojuht peatub samuti ning pakub oma abi – on olnud juhtumeid, kus ĂŒks abipakkujatest juhib autojuhi tĂ€helepanu kĂ”rvale samal ajal kui teine abipakkuja varastab auto eesistmelt midagi.